Koroonaviiruse haigus COVID-19

OLUKORD EESTIS

Vabariigi Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020 ning rakendada erimeetmeid, näiteks alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle kaug- ja koduõppevormile.
• Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse.
• Spordivõistlused on keelatud 1. maini.
• Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll.
• Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile.
• Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.
• Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele.
• Spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sh hotellides ja majutusasutustes, suletakse.

Loe kehtestatud piirangutest täpsemalt Vabariigi Valitsuse veebileheküljelt.

Kokku on Eestis koroonaviirus diagnoositud 205 inimesel. Vaata haigusjuhte maakondade lõikes » (JPG)
Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1387 COVID-19 testi.

Tõenäoliselt on nakatanud inimeste arv suurem ning viiruse kohapealset levikut arvestades lisandub kindlasti veel haigestunuid.

Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Keskmine Eesti nakatunu on praeguste andmete põhjal keskealine inimene ning naiste ja meeste vahel nakatumises erisust ei ole. Lapsi ja eakaid on nakatunute seas vähe.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga. 

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, nohu, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. 

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.

Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitame sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada 112.

COVID-19 Eestisse sissetoomise risk on väga kõrge. Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.

MIDA ME TEAME?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut.

Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine (vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF))  

Lisaks eeltoodule soovime jagada Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari poolt koostatud seni teadaoleva teaduspõhise info kokkuvõttet COVID-19-st ja seda tekitavast koronaviirusest (SARS-2). Palume arvestada, et kokkuvõte on koostatud 26.02.2020 ning seisukohad võivad aja jooksul muutuda.

Mida me teame uuest koronaviirusest (SARS-2) ja tema põhjustatud haigusest (COVID-19)?

• Tegemist on koronaviirusega, mis geneetiliselt on kõige lähedasem SARS-koronaviirusele.
• Koronaviirused on hingamisteede haiguste tekitajad inimesel.
• SARS-2 algperemeheks on nahkhiired, aga ilmselt on ka vaheperemees.
• Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas.
• Haigus levib inimeselt inimesele, kuid tervete viiruse kandjate osatähtsus haiguse levitamisel on siiani ebaselge. Haige inimese on nakatusohtlik vähemalt nädala, kui mitte kauem. Põhineb kahe inimese viiruskoopiate dünaamilisel uuringul.
• Teised haiguse leviku teed (näiteks õhu kaudu) on võimalikud.
• Üks haige võib nakatada 2-4 isikut.
• Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli veebruari lõpu seisuga täielikus karantiinis, on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Seega nakatunute % on 0,1.
• Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat. Nakatumise seisukohalt väga soodne olukord. Nakatus 691 inimest (18,7%).
• Haiguse kliiniliseks väljenduseks on respiratoorsed sümptomid. Surmapõhjuseks ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS).
• Surnutest väljaspool Hiinat on valdav enamus eakad raskete põhihaigustega inimesed.
• Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Siiski ägedate viirushaiguste puhul, vastupidiselt kroonilistele viirushaigustele, pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud.
• Vaktsiini pole, kuid eile teatati kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. Sellel aastal vaktsiini turule vaevalt et oodata on.
• Sarnaselt SARSiga on rohkelt haigestumisi tervishoiutöötajate hulgas, ehkki WHO ei ütle, et tervishoiutöötajatel on suurem risk.
• Kas haiguse leviku vältimisel on efektiivsem Hiina meetod (täielik ja väga range karantiin koos nakatunute isoleerimisega haiglasse) või jaapanlaste variant (tegelemine raskete haigetega, testimine vaid haiguse kahtluse korral ning kodune karantiin, mitte hospitaliseerimine), näitab aeg.
• Worldometer andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75097 inimest (26.02.2020).
• Andmed muutuvad kogu aeg, aga laias laastus on muutusi viimase kuu jooksul vähe.

Pese tihti käsi
 

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) 

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Järgi hingamisteede hügieeni
 

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti
 

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
 

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha, nohu, hingamisraskused, otsi varakult abi

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja/või kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha, nohu ja/või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte
 

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

REISISOOVITUSED NEILE, KES SUUNDUVAD NAKKUSE LEVIKUPIIRKONDA

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal kuni keskmine.

Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige:

• lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid;
• turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega;
• lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega;
• toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju.

SOOVITUSED EESTISSE SAABUJATELE

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal kuni keskmine.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha, nohu või hingamisraskused, tee järgmist:

• Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112.
• Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega.
• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti.
• Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt.
• Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja sul ei ole sümptomeid, tee järgmist:

• Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga.
• Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele.
• Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
• Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi.

Seni kuni haigussümptomid ei ole avaldunud (inkubatsiooniperioodil), on nakkuse edasi kandumise risk madal. Samuti ei saa inkubatsiooniperioodil sind COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. Alles haigussümptomite ilmnemisel saab arst otsustada, lähtudes reisianamneesist ja sümptomaatikast, kas laboratoorne testimine on vajalik.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita kehtestada erimeetmeid turistidele või piiranguid reisimisele.

Välisministeerium jagab oma lehel ka üldist informatsiooni reisimise turvalisuse kohta.

Reisisoovitused seoses uue koroonaviiruse COVID-19 puhanguga (PDF) 

Plaanis on minna välisreisile, millega pean arvestama?

Seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga, võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisajaga täiendavaid meetmeid (tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin) haiguse leviku takistamiseks, sealhulgas piirkondades, kus praegu ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt.

Reisi planeerimisel soovitame kindlasti konsulteerida oma reisi- ning kindlustuspakkujaga, et olla teadlikud tingimustest haigus- ja karantiinipiirkondade laienemisel.

Soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid ja oma välisreis registreerida.
Konsulaarabi: +372 5301 9999

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.

Kas on põhjendatud tööandja poolt mõõta igapäevaselt töötaja kehatemperatuuri?

Hetke epidemioloogilist olukorda arvesse võttes ei ole töötajate kehatemperatuuri igapäevane kontrollimine vajalik.

Kas 14-päevane isolatsioon on vajalik ka siis, kui viibisin vaid riskipiirkonnas asuvas lennujaamas?

Kui viibiti vaid lennujaamas ning puudus kokkupuude COVID-19 juhuga, siis ei ole 14-päevane isolatsioon vajalik.   

Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele?

Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. 
Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra, nõnda alates 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.
Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.
Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.
Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama?

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik?

Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid? 

Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini. Avalikke üritusi korraldada ei tohi.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik kirjutada haigusleht. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigus- või hooldusleht ning selle alusel maksab Eesti Haigekassa hüvitist tavapärases korras.

Apteegis maske ei ole, kust saada maske?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on probleemid. Euroopa tasemel otsitakse sellele lahendusi, kuid Terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

• Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
• Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
• Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kust leida soovitusi, mida bussifirmad saaksid reisijatele edastada.

Terviseameti kodulehel on soovitused ja elektroonilisel kujul trükised reisijatele eesti, inglise ja vene keeles.
Vaata COVID-19 trükiseid ja juhendmaterjale.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Tutvuda veebilehega: www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil, kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, nohu, palavik, hingamisraskus) ja/või kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Kas lasteasutusel on õigus keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest? 

Jah, kui see on kooskõlas lasteasutuse sisekorraga.

Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama?

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes kehtib külastuskeeld.

Kas ja kus on võimalik teha tasulist laboratoorset testimist COVID-19 suhtes?

Tasulisi teste Terviseamet ei teosta.

COVID-19 kahtluse korral helistada perearstile, kes võtab anamneesi ja kaalutletud vajadusel korraldab hospitaliseerimise. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna Terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koronaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus.
Kui test on negatiivne, aga saabusid riskipiirkonnast, siis tuleb oma tervist edasi jälgida 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole Sars-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Miks on uue viiruse haigusjuhud murettekitavad?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. Uute ja seni tundmatute viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas haigust ravida.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida riskipiirkonda reisimisel?

Võimalusel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha, nohu või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, nohu, hingamisraskused. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui  eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel?

Pärast riskipiirkonnast saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda.

Kas Hiinast võib postipakke tellida?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Miks on soovitused muutunud?  

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. Terviseamet tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – sealhulgas riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele.

Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks.

LAPSEVANEMALE

Saabusime just riskiriigist. Mida teha?
Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt.
Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist.
Kui teil on palavik, köha, nohu ja hingamisraskused, otsige varakult abi. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas või te olite lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid.

Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. Minu lapse õpetajad keelduvad lapse vastuvõtmisest. Miks? 
Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest. See on ka Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitus.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses?
Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.

Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas ning ta käib/s koolis. Mida teha?
Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige, ja te olete veendunud, et temal pole juba COVID-19 analüüsi tehtud, siis sellest tuleb kindlasti teavitada lasteaeda, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks. 

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning see viidi üle kaug- ja koduõppevormile, samuti peatati huvihariduse andmine. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.

Räägitakse, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. Mida teha?
Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda juhtkonna poole täiendava informatsiooni saamiseks. 

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning see viidi üle kaug- ja koduõppevormile, samuti peatati huvihariduse andmine. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.

Mina/minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga. Mida teha?
14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (köha, nohu, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112.

Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon/õppereis välisriiki. Kas see tuleks praegu ära jätta?
Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab Terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt.
Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem. 
Pärast reisi riskipiirkonda tasub oma tervist jälgida 14 päeva jooksul ning sümptomite ilmnemisel võtta ühendust oma perearstiga või helistada numbril 1220.  Haridusasutuse juhtkonnal tasub olla valmis töö ümberkorraldamiseks kaugtööna.

Peagi toimuvad koolikatsed, kuhu tuleb kokku palju õpilasi erinevatest koolidest. Kas need toimuvad? Kas nende toimumine on mõistlik?
Koolikatsed on edasi lükatud.

KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE
 

Olen õpetaja/treener ning arvan, et üks mu õpilastest on nakatunud koroonaviirusesse. Mida teha?
Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, arvestades ka võimalikku kahju lapse mainele. Kui te olete veendunud, et teie lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikooli õpilane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba arstlikul jälgimisel, võite pöörduda lapsevanema poole ja soovitada tal pöörduda arsti poole.
Koroonaviiruse sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, nohu, hingamisraskused ja COVID-19 haige peab olema tulnud haiguse riskipiirkonnast või tal peab olema olnud lähikontakt* COVID-19 haigega.
Kahtluse korral tuleb teavitada lapsevanemat kes kontakteerub arstiga. Kui selgub, et tegemist on kinnitatud COVID-19 juhuga, teavitab Terviseamet haridusasutuse juhtkonda.

Olen X haridusasutuse juht. Kuidas käituda koroonaviirusekahtluse korral? Kellega võtta ühendust, kuidas jagada infot?
Koronaviiruse kahtlusega õpilastest pole vaja eraldi teavitada, et vältida asjatut ärevust. Esmalt tuleb küsida kinnitust lapsevanemalt, kas tõesti laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja kas temale on tehtud koronaviiruse test.
Kui koronaviiruse kahtlusega õpilane osutub kinnitatud COVID-19 juhuks, siis teavitab Terviseamet kooli juhtkonda ja küsib õpilase lähikontaktsete nimekirja. Terviseamet teavitab kõiki lähikontaktseid ja jagab neile käitumissoovitused.
Juhul, kui laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja õpilasel ilmnevad koolis koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, siis tuleb lapsel pöörduda kooliõe poole. Ta annab lapsele kirurgilise maski, võtab ühendust lapse vanematega ja palub tallel esimesel võimalusel järele tulla ning võtta ühendust perearstiga. 
Juhul, kui haigusjuht kinnitub, tuleb koolijuhil korraldada koheselt pindade märgkoristus. Täpsemad juhised leiab selleks Terviseameti veebist. (PDF) 

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning viidi üle kaug- ja koduõppevormile.

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel:

•    Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.
•    Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega;
•    Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas;
•    Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad;
•    Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga.
•    Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Õige käte pesemise juhend asub siin. Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. (PDF)

ÕPILASELE

Olen õpilane. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

• Pese käsi
  Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
• Väldi kontakti
  Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist
  Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
• Kui sul on palavik, köha, nohu ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi
  Ütle kooliõele või õpetajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja/või kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha, nohu või hingamisraskused).
• Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas
  Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.
• Järgi hingamisteede hügieeni
  Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

 

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• Soovitused koolijuhile ja õpetajale seoses uue koroonaviiruse COVID-19 puhanguga (plakat) (PNG) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) 
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) 

• Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejatele seoses koroonaviirusega

JUHISED TERVISHOIUTÖÖTAJATELE

• Juhis tervishoiuteenuse osutajale (COVID-19) EST (PDF)
• Juhis tervishoiuteenuse osutajale (COVID-19) RUS (PDF)
• Proovivõtujuhis COVID-19 uuringuks EST (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 EST (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 RUS (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 ENG (PDF)
• Isolatsioonijuhend 2016 (PDF)
• Isolatsioonijuhendi lisad 3, 4, 5 (PDF)
• Kätehügieeni juhend 2014 (PDF)

INFOMATERJALID

• Soovitused koduses isolatsioonis või karantiinis olevale inimesele (PDF)

• Kuidas COVID-19 puhangu korral stressiga toime tulla? (PDF)

• Reisisoovitused (PDF)

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) 
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) 
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 (PDF)
• Loe, kuidas õigesti käsi pesta (PDF)
• Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste perioodil? (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil reisimisel silmas pidada? (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil üritustel osalemisel ja nende korraldamisel silmas pidada? (PDF)
• Mida saan ettevõttena oma töötajatele ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha? (PDF)

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit.