Sa oled siin You're here

Koroonaviiruse haigus COVID-19 Coronavirus disease COVID-19

Sellelt lehelt leiad ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid uue koroonaviiruse puhangu kohta, mis sai alguse Wuhani linnast, Hiinas, 31. detsembril 2019. This page provides officially confirmed information and guidance on the new coronavirus outbreak that began in Wuhan, China, on December 31, 2019.

COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse edaspidi selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2. The COVID-19 disease-causing coronavirus is genetically similar to the SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) and is henceforth referred to as the official term SARS-CoV-2.

Terviseamet töötab koos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), rahvusvaheliste partnerite ja valitsustega, et jälgida viiruse levikut ja tagada Eesti valmisolek inimeste tervise kaitseks ja nakkuse leviku tõkestamiseks. The Health Board works with the World Health Organization (WHO) and the European Center for Disease Prevention and Control (ECDC), international partners and governments to monitor the spread of the virus and ensure Estonia's preparedness to protect human health and prevent the spread of infection.

HETKESEIS CURRENT SITUATION

  • Vabariigi Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020. Eriolukorrast tulenevatest piirangutest saab lugeda Vabariigi Valitsuse veebileheküljelt » The Government of the Republic declared a state of emergency in Estonia until 1 May 2020
  • Kokku on Eestis koroonaviirus diagnoositud 205 inimesel. A total of 205 people have been diagnosed with coronavirus in Estonia.
    Vaata haigusjuhte maakondade lõikes » (JPG) View cases by county » (JPG)
  • Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1387 COVID-19 testi. As of January 31, a total of 1387 COVID-19 tests have been conducted in Estonia.
  • NB! NB! Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Only people with a permanent residence on the islands of Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu and Ruhnu are allowed to travel. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Those who are currently there can return home.
  • Vaata riskipiirkondade infot Välisministeeriumi veebilehelt » See Ministry of Foreign Affairs website for risk areas »

COVID-19 SÜMPTOMID JA LEVIMINE COVID-19 SYMPTOMS AND DISTRIBUTION

  • Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. According to today's information, the symptoms of COVID-19 are similar to those of the flu.
  • Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid . The virus can cause cough, rhinitis, fever and breathing difficulties .
  • Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu , peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. The virus is transmitted from person to person through droplet infection , mainly in close contact with a person suspected of having the infection and having symptoms characteristic of the infection, especially cough.
  • Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. The incubation period of the virus is about 2-14 days, with an average of 5 days.
  • Kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid. As there is still uncertainty about the spread of the virus and its symptoms, more stringent measures are being taken proactively.
  • Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine. The primary precautionary measure for coronary virus infection is good hand hygiene.

KUST KÜSIDA INFOT? WHERE TO ASK FOR INFORMATION?

Koroonaviiruse haigus COVID-19 Coronavirus disease COVID-19

Olukord Eestis Situation in Estonia

OLUKORD EESTIS SITUATION IN ESTONIA


Vabariigi Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020 ning rakendada erimeetmeid, näiteks alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle kaug- ja koduõppevormile. The Government of the Republic declared a state of emergency in Estonia until May 1, 2020 and to implement special measures, for example, from Monday the teaching will be transferred to the form of distance and home-based studies.
• Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse. • All public gatherings are prohibited and museums and cinemas, theatrical performances, concerts and conferences will be closed until May 1st.
• Spordivõistlused on keelatud 1. maini. • Sporting events are prohibited until May 1st.
• Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll. • Sanitary checks at borders.
• Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile. • In addition, cruises on the Tallinn-Stockholm-Tallinn route will stop.
• Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses. • Libraries remain open to a limited extent.
• Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. • Only people with a permanent residence on the islands of Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu and Ruhnu are allowed to travel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Other people must not enter the area. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Those who are currently there can return home. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele. The restriction does not adapt to the transport of goods and the provision of vital services.
• Spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sh hotellides ja majutusasutustes, suletakse. • Sports halls, sports clubs, gyms, saunas, spas, swimming pools, swimming pools, water centers, day centers and children's playrooms all over Estonia, including hotels and accommodations, will be closed.

Loe kehtestatud piirangutest täpsemalt Vabariigi Valitsuse veebileheküljelt. Read more about the restrictions in place on the Government website.

Kokku on Eestis koroonaviirus diagnoositud 205 inimesel. A total of 205 people have been diagnosed with coronavirus in Estonia. Vaata haigusjuhte maakondade lõikes » (JPG) View cases by county » (JPG)
Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1387 COVID-19 testi. As of January 31, a total of 1387 COVID-19 tests have been conducted in Estonia.

Tõenäoliselt on nakatanud inimeste arv suurem ning viiruse kohapealset levikut arvestades lisandub kindlasti veel haigestunuid. It is likely that the number of people infected will be higher, and that the number of people affected will certainly increase given the spread of the virus.
Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid. Most patients with coronavirus have mild symptoms. Keskmine Eesti nakatunu on praeguste andmete põhjal keskealine inimene ning naiste ja meeste vahel nakatumises erisust ei ole. According to current data, the average infected person in Estonia is a middle-aged person and there is no difference between women and men. Lapsi ja eakaid on nakatunute seas vähe. There are few children and elderly among those infected.
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus Terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites. Estonia has the capacity to detect the viral disease COVID-19 in the laboratories of the Health Board, Tartu University Hospital, Synlab, North Estonia Regional Hospital, Ida-Viru Central Hospital and Pärnu Hospital.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga. Coronavirus is sampled at the discretion of the healthcare professional who determines the need for analysis based on a case definition, or symptoms that have occurred, and whether the person has recently been at risk of developing the disease or may have been exposed to the coronavirus.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, nohu, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse. A coronavirus test can be successfully performed on a person who already has symptoms of the disease - it is likely to give false negative results before symptoms such as cough, rhinitis, fever and breathing difficulties occur.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. In order to cope with the epidemic, the Estonian health care system has been moved to a second level of preparedness by the Minister of Social Affairs, according to which health care institutions can postpone planned treatment and focus on treating seriously ill people. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. The ambulance also focuses on serving people with severe illnesses.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). At this stage, Estonia's main focus is to prevent the spread of the virus to risk groups (the elderly and people with chronic diseases). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine. Raising public health awareness remains important.
Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Those arriving from abroad and having contact with the infected person must stay at home, avoid contact with other people and monitor their health for 14 days. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitame sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. To reduce the symptoms of the disease (fever, cough, rhinitis), we recommend symptomatic treatment with over-the-counter medicines. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada 112. In case of severe breathing difficulties or shortness of breath call 112.
COVID-19 Eestisse sissetoomise risk on väga kõrge. The risk of bringing COVID-19 to Estonia is very high. Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine. According to the Health Board's risk assessment, the probability of widespread spread of the disease on the spot is medium.

Mida me teame? What do we know?

MIDA ME TEAME? WHAT DO WE KNOW?


COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 is caused by a coronavirus that is genetically similar to SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Coronaviruses are a family of viruses that have been found in both humans and animals that commonly cause mild airway inflammation. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. More serious cases have previously been caused by SARS and MERS coronaviruses. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele. The SARS-CoV-2 virus is genetically similar to the SARS coronavirus.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada. According to known information, the first infected people were related to the Wuhan live animal and seafood market, but the exact source of the infection is not yet known.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. The virus spreads from person to person through a drop infection. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. The incubation period of the virus is about 2-14 days, with an average of 5 days.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. It is not yet known exactly how effectively the virus will spread and what the infectious period is. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut. Transmission of the disease from asymptomatic individuals has been observed on a case-by-case basis, but according to the Chinese authorities this possibility is unlikely and does not significantly affect the risk assessment.

Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine ( vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) ) Good Hand Hygiene ( See How to Wash Your Hands Properly ) is a First Prevention Measure for Coronavirus Infection (PDF )

Lisaks eeltoodule soovime jagada Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari poolt koostatud seni teadaoleva teaduspõhise info kokkuvõttet COVID-19-st ja seda tekitavast koronaviirusest (SARS-2). In addition to the above, we would like to share a summary of the currently known science-based information on COVID-19 and its coronavirus (SARS-2), compiled by Irja Lutsar, Professor of Medical Microbiology, University of Tartu. Palume arvestada, et kokkuvõte on koostatud 26.02.2020 ning seisukohad võivad aja jooksul muutuda. Please note that the summary is dated 26.02.2020 and views may change over time.

Mida me teame uuest koronaviirusest (SARS-2) ja tema põhjustatud haigusest (COVID-19)? What do we know about the new coronavirus (SARS-2) and the disease it causes (COVID-19)?

  • Tegemist on koronaviirusega, mis geneetiliselt on kõige lähedasem SARS-koronaviirusele. It is the coronavirus that is genetically closest to the SARS coronavirus.
  • Koronaviirused on hingamisteede haiguste tekitajad inimesel. Coronaviruses are the cause of respiratory disease in humans.
  • SARS-2 algperemeheks on nahkhiired, aga ilmselt on ka vaheperemees. The primary host of SARS-2 is bats, but probably also the intermediate host.
  • Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas. The disease started in China and the outbreak was in Wuhan, Hubei Province.
  • Haigus levib inimeselt inimesele, kuid tervete viiruse kandjate osatähtsus haiguse levitamisel on siiani ebaselge. The disease is transmitted from person to person, but the role of healthy virus carriers in the transmission of the disease is still unclear. Haige inimese on nakatusohtlik vähemalt nädala, kui mitte kauem. A sick person is infectious for at least a week, if not longer. Põhineb kahe inimese viiruskoopiate dünaamilisel uuringul. Based on a dynamic study of two human viral copies.
  • Teised haiguse leviku teed (näiteks õhu kaudu) on võimalikud. Other pathways (eg via air) are possible.
  • Üks haige võib nakatada 2-4 isikut. One patient can infect 2-4 persons.
  • Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli veebruari lõpu seisuga täielikus karantiinis, on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Wuhan Province, home to 60 million people and undergoing complete quarantine at the end of February, has 80,000 cases (including both laboratory confirmed and clinically suspected patients). Seega nakatunute % on 0,1. Thus, the% infected is 0.1.
  • Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat. The cruise ship Diamond Princess had 3,700 people, with a crew who had been in quarantine for two weeks. Nakatumise seisukohalt väga soodne olukord. Very favorable situation for infection. Nakatus 691 inimest (18,7%). 691 people (18.7%) were infected.
  • Haiguse kliiniliseks väljenduseks on respiratoorsed sümptomid. The clinical manifestation of the disease is respiratory symptoms. Surmapõhjuseks ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS). The main causes of death are severe pneumonia and adult respiratory distress syndrome (ARDS).
  • Surnutest väljaspool Hiinat on valdav enamus eakad raskete põhihaigustega inimesed. Outside China, the overwhelming majority of the dead are elderly people with serious underlying diseases.
  • Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. There is no specific antiviral treatment, but clinical trials are ongoing. Siiski ägedate viirushaiguste puhul, vastupidiselt kroonilistele viirushaigustele, pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud. However, in the case of acute viral diseases, in contrast to chronic viral diseases, antiviral agents have so far not been very effective in preventing serious consequences.
  • Vaktsiini pole, kuid eile teatati kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. There is no vaccine, but two potential vaccine candidates were announced yesterday and the first human studies likely to start in April. Sellel aastal vaktsiini turule vaevalt et oodata on. This year, the vaccine market is hardly expected.
  • Sarnaselt SARSiga on rohkelt haigestumisi tervishoiutöötajate hulgas, ehkki WHO ei ütle, et tervishoiutöötajatel on suurem risk. Like SARS, there is a high incidence of illness among health professionals, although the WHO does not say health professionals are at greater risk.
  • Kas haiguse leviku vältimisel on efektiivsem Hiina meetod (täielik ja väga range karantiin koos nakatunute isoleerimisega haiglasse) või jaapanlaste variant (tegelemine raskete haigetega, testimine vaid haiguse kahtluse korral ning kodune karantiin, mitte hospitaliseerimine), näitab aeg. Whether the Chinese method (complete and very strict quarantine with hospital isolation) or the Japanese option (dealing with the seriously ill, testing only on suspicion of disease, and domestic quarantine rather than hospitalization) is more effective in preventing the spread of the disease, time will tell.
  • Worldometer andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75097 inimest (26.02.2020). According to Worldometer, 2,765 people died of COVID-19 this year and 75097 people died of seasonal flu (2/22/2020).
  • Andmed muutuvad kogu aeg, aga laias laastus on muutusi viimase kuu jooksul vähe. Data is changing all the time, but roughly the last few months.

Kuidas end kaitsta? How to protect yourself?

Pese tihti käsi Wash hands frequently

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm water and soap and use alcohol-based hand disinfectant in public areas. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Washing and disinfecting your hands will kill the virus that gets on your hands. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) Learn how to wash your hands properly (PDF)

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad. When using public transport, gloves and bag handles must be cleaned in addition to hand disinfection.

Järgi hingamisteede hügieeni Observe respiratory hygiene

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Immediately throw it in the trash and then clean your hands. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (part of your forearm) but not your bare hand.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Covering the mouth and nose prevents germs and viruses from spreading. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. If you sneeze against your naked hand, germs and viruses can get through you to other people and objects you touch.

Väldi kontakti Avoid contact

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Avoid contact (at least 1m) with people who have external signs of illness, such as cough or sneezing. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. If you are too close to the person with the symptoms, you may be inhaled as a sneeze and may become ill yourself.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada. As there is now a period of spread of colds, it is not advisable to hug everyone you know.
Väldi silmade, nina ja suu katsumist Avoid touching the eyes, nose and mouth

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. In public places, your hands are exposed to a number of objects and surfaces that may have recently been contaminated by viruses. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. If you touch your eyes, nose, or mouth with their hands, there is a possibility that the virus may be transmitted to you.

Kui sul on palavik, köha, nohu, hingamisraskused, otsi varakult abi If you have fever, cough, runny nose, breathing difficulties, seek early help

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja/või kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha, nohu ja/või hingamisraskused). Tell your health care professional that you have traveled in the risk area where COVID-19 has been reported, or that you have been in close contact with someone who has traveled in the risk area and / or has symptoms of respiratory disease (fever, cough, rhinitis and / or breathing difficulties).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas If you have mild respiratory symptoms and have not traveled within the risk area

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud. Carefully follow your usual hand hygiene requirements and if possible stay home until you are well.

Ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte Do not consume raw or undercooked animal products

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Do not consume raw or undercooked meat or uncooked milk. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju. You also did not consume unwashed fruits and vegetables.

Reisimine Traveling

REISISOOVITUSED NEILE, KES SUUNDUVAD NAKKUSE LEVIKUPIIRKONDA TRAVEL RECOMMENDATIONS FOR THOSE GOING TO THE AREA OF INFECTION

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal kuni keskmine. The risk assessment of the European Center for Disease Prevention and Control (ECDC) is low to medium in the population of the European Union, the European Economic Area and the United Kingdom.


Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Passengers in the risk area and people living in the risk area have a high probability of becoming ill.

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige: When traveling to the area where the virus is transmitted, always observe hand hygiene requirements and avoid:

  • lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid; close contact with people who have symptoms of respiratory disease;
  • turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega; markets dealing with live or dead animals;
  • lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega; close contact with animals (including wild animals, domestic and farm animals) and their excrement;
  • toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. raw or uncooked meat, uncooked milk. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju. Greasy fruits and vegetables should also not be consumed.
SOOVITUSED EESTISSE SAABUJATELE RECOMMENDATIONS FOR ARRIVALS IN ESTONIA

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal kuni keskmine. The risk assessment of the European Center for Disease Prevention and Control (ECDC) is low to medium in the population of the European Union, the European Economic Area and the United Kingdom.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Passengers in the risk area and people living in the risk area have a high probability of becoming ill.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha, nohu või hingamisraskused, tee järgmist: If you have been within the spread range of the virus and have experienced fever, cough, runny nose or breathing difficulties within 14 days of your trip:

  • Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Contact your GP first by phone or ask for a GP 1220. Tell your doctor about your recent stay in a risk area and your arrival in Estonia. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. There you will find instructions on how to proceed. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112. If your condition is critical and you need to be hospitalized, contact an ambulance at 112.
  • Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega. Stay indoors and avoid contact with other people.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti. Immediately throw it in the trash.
  • Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (forearm) instead of your bare hand.
  • Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. When you arrive at a health care facility, you may be given a mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks. This is to protect health professionals and other people.
Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja sul ei ole sümptomeid, tee järgmist: If you are in the area where the virus is spreading and you have no symptoms, do the following:
  • Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga. Monitor your health for 14 days and contact your doctor immediately by phone if you develop fever, cough, rhinitis or breathing difficulties.
  • Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele. If possible, stay at home (using the opportunity to work from home), the same advice applies to students.
  • Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti. Avoid public transport and crowded places when possible.
  • Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi. Use the help of friends, family, or a food courier to replenish food supplies as needed.
Seni kuni haigussümptomid ei ole avaldunud (inkubatsiooniperioodil), on nakkuse edasi kandumise risk madal. Until symptoms develop (during the incubation period), the risk of transmission of infection is low. Samuti ei saa inkubatsiooniperioodil sind COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. Also, you will not be tested for COVID-19 during the incubation period, as laboratory results are likely to be negative. Alles haigussümptomite ilmnemisel saab arst otsustada, lähtudes reisianamneesist ja sümptomaatikast, kas laboratoorne testimine on vajalik. It is only when the symptoms of the disease appear that the physician can decide, based on a history of travel and symptoms, whether laboratory testing is necessary.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita kehtestada erimeetmeid turistidele või piiranguid reisimisele. The World Health Organization (WHO) does not recommend specific measures for tourists or restrictions on travel.

Välisministeerium jagab oma lehel ka üldist informatsiooni reisimise turvalisuse kohta. The Foreign Ministry also provides general information on travel security on its website .

KKK FAQ

Plaanis on minna välisreisile, millega pean arvestama? Planning on a trip abroad that I need to consider?

Seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga, võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisajaga täiendavaid meetmeid (tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin) haiguse leviku takistamiseks, sealhulgas piirkondades, kus praegu ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Due to the spread of coronavirus and the resulting rapidly changing situation, several countries may introduce additional measures at short notice (entry medical examination, movement restrictions, quarantine) to prevent the spread of the disease, including in areas where there are currently no movement restrictions or travel warnings. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt. The risk of being subject to quarantine or curfews may arise suddenly.

Reisi planeerimisel soovitame kindlasti konsulteerida oma reisi- ning kindlustuspakkujaga, et olla teadlikud tingimustest haigus- ja karantiinipiirkondade laienemisel. When planning your trip, we strongly recommend that you consult with your travel and insurance provider to be aware of the conditions for expanding sick and quarantine areas.

Soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid ja oma välisreis registreerida . We recommend that you follow the instructions of your local authorities and register your trip abroad .
Konsulaarabi: +372 5301 9999 Consular assistance: +372 5301 9999

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile? Why is COVID-19 subject to stricter measures when the disease is known to be similar to influenza?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid. According to today's information, the symptoms of COVID-19 are similar to those of influenza, as there is still uncertainty about the spread of the virus and the symptoms it causes, and more stringent measures are being taken proactively.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. In order to cope with the epidemic, the Estonian health care system has been moved to a second level of preparedness by the Minister of Social Affairs, according to which health care institutions can postpone planned treatment and focus on treating seriously ill people. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. The ambulance also focuses on serving people with severe illnesses. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem. A few days ago, the UK health system also moved to a similar pace.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). At this stage, Estonia's main focus is to prevent the spread of the virus to risk groups (the elderly and people with chronic diseases). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine. Raising public health awareness remains important.

Kas on põhjendatud tööandja poolt mõõta igapäevaselt töötaja kehatemperatuuri? Is it reasonable for the employer to measure the body temperature of the employee on a daily basis?

Hetke epidemioloogilist olukorda arvesse võttes ei ole töötajate kehatemperatuuri igapäevane kontrollimine vajalik. Given the current epidemiological situation, daily monitoring of body temperature is not necessary.

Kas 14-päevane isolatsioon on vajalik ka siis, kui viibisin vaid riskipiirkonnas asuvas lennujaamas? Is 14-day isolation necessary even if I was only in an airport at risk?

Kui viibiti vaid lennujaamas ning puudus kokkupuude COVID-19 juhuga, siis ei ole 14-päevane isolatsioon vajalik. If you were only at the airport and had no exposure to COVID-19, 14-day isolation is not required.

Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele? Have guidelines for schools, students, teachers been prepared and sent?

Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. The Health Board has sent draft recommendations for schools to the Ministry of Education and Research, which is competent to draw up guidelines for schools.
Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra, nõnda alates 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile. The Government has declared a state of emergency in Estonia, so that from 16 March the regular teaching in schools must be stopped and transferred to the form of distance and home education.
Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks. Prepare tomorrow, March 13th, an in-house information day for all primary, elementary, high school, vocational, high schools and universities to share guidance and materials for further study organization.
Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus. Universities and research institutions will continue their research and development activities.
Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi. The teaching of special needs students is dealt with separately.
Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. The opening hours and organization of kindergartens and childcare are decided by the local government or other kindergarten operator.
Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine. From Monday, March 16, hobby education must be stopped.
Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. This arrangement of educational life is valid until the situation changes. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel. The need for action is assessed every two weeks.

Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama? What is the capacity of our healthcare system if COVID-19 should become more widespread in Estonia?

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. In order to cope with the epidemic, the Estonian health care system has been moved to a second level of preparedness by the Minister of Social Affairs, according to which health care institutions can postpone planned treatment and focus on treating seriously ill people. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. The ambulance also focuses on serving people with severe illnesses.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). At this stage, Estonia's main focus is to prevent the spread of the virus to risk groups (the elderly and people with chronic diseases). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine. Raising public health awareness remains important.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik? Are transport companies (airport, ports, bus companies, etc.) informed about what action should be taken if a person suspected of being in COVID-19 is in the vehicle?

Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Previously, when China was the main risk area, we had provided information to airports and ports. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik. By now information has also been provided to land transport companies and they know what action to take when a COVID-19 suspect is in the vehicle.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid? Are there any restrictions on the organization of (international) events?

Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini. The Government declared a state of emergency in Estonia until May 1. Avalikke üritusi korraldada ei tohi. No public events are allowed.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga? What are the recommendations for employers regarding workers who have been in a risk area or have been exposed to COVID-19?

Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Where possible, allow workers to stay home for 14 days after exposure to COVID-19 or after returning from risk area. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik kirjutada haigusleht. It is possible to write a medical record with the informed decisions of the doctor. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigus- või hooldusleht ning selle alusel maksab Eesti Haigekassa hüvitist tavapärases korras. In this case, a sickness or care certificate is issued to the patient and the EHIF pays the benefit according to the standard procedure.

Apteegis maske ei ole, kust saada maske? There are no masks in the pharmacy, where can I get them?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on probleemid. The Health Board is aware that there are problems with the supply of masks. Euroopa tasemel otsitakse sellele lahendusi, kuid Terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele. Solutions are being sought at European level, but the Health Board itself does not deal with retail supply problems.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. The use of masks as a prophylactic measure for the common person is not justified. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks. Moreover, due to the unnecessary wearing of masks, there is not enough masks for people who have a real need to wear them.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente? How can people working in the service sector protect their employees and customers?

Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid: Follow standard respiratory disease prevention measures:

  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Sneezing or coughing your mouth and nose with a paper handkerchief that later finds its way into the trash. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. In case of emergency, a sleeve is suitable for covering the mouth and nose.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Clean hands with water and soap or alcohol-based disinfectant solution (especially after coughing or sneezing). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele. An effective measure is the in-store disinfectants for both customers and staff.
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Avoid contact with eyes, nose and mouth. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud. The disease can also spread by touching small objects and then touching your eyes, nose or mouth.

Kust leida soovitusi, mida bussifirmad saaksid reisijatele edastada. Where to find recommendations for bus companies to pass on to passengers.

Terviseameti kodulehel on soovitused ja elektroonilisel kujul trükised reisijatele eesti, inglise ja vene keeles. The website of the Health Board contains recommendations and publications in electronic format for travelers in Estonian, English and Russian.
Vaata COVID-19 trükiseid ja juhendmaterjale . See COVID-19 publications and manuals .

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud? What to do when a person suspects that they are infected?

Tutvuda veebilehega: www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus Check out the website: www.terviseamet.ee/uuskoroonavirus

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil , kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, nohu, palavik, hingamisraskus) ja/või kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas . COVID-19 is suspected in a patient with acute respiratory infection (with at least one of the following symptoms: cough, rhinitis, fever, difficulty in breathing) and / or who had been in close contact with COVID-19 or was in the COVID-19 risk area for 14 days.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. If a person suspects that they are infected with COVID-19, they should call their GP. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga. The family doctor will evaluate the patient's medical history and, if necessary, arrange for hospitalization.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. If the family doctor is not available, call the family doctor's helpline 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Emergency medical attention should be sought in the event of a severe illness. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest. In doing so, inform the health care professional about the presence of COVID-19 in the risk area and / or exposure to COVID-19.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse. You must not go directly to the EMO or the children's hospital.

Kas lasteasutusel on õigus keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest? Does the child care institution have the right to refuse to admit a child who was asymptomatic but was at risk to the child care institution?

Jah, kui see on kooskõlas lasteasutuse sisekorraga. Yes, if it is in accordance with the internal rules of the child care institution.

Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama? Should general and special care facilities (eg nursing homes, shelters, etc.) restrict patient access?

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes kehtib külastuskeeld. Social welfare institutions, hospitals and detention facilities are subject to a visit ban.

Kas ja kus on võimalik teha tasulist laboratoorset testimist COVID-19 suhtes? Is it possible to perform paid laboratory testing for COVID-19 and where?

Tasulisi teste Terviseamet ei teosta. Paid tests are not performed by the Health Board.

COVID-19 kahtluse korral helistada perearstile, kes võtab anamneesi ja kaalutletud vajadusel korraldab hospitaliseerimise. In case of doubt, call a family doctor who has a history of COVID-19 and arrange for hospitalization if the patient considers it necessary. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid. The hospital shall isolate the patient and perform the necessary laboratory tests.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna Terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites. In Estonia, the capacity to detect viral disease COVID-19 is currently available in laboratories of the Health Board, Tartu University Hospital, Synlab, North-Estonia Regional Hospital, Ida-Viru Central Hospital and Pärnu Hospital.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koronaviiruse testi tulemus? What do positive and negative coronavirus test results mean?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus. If you have been tested for Sars-CoV-2 and the test is positive, you are certain that you have COVID-19 disease.
Kui test on negatiivne, aga saabusid riskipiirkonnast, siis tuleb oma tervist edasi jälgida 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. If the test is negative but arrives from the area at risk, you should continue to be monitored for 14 days or until symptoms develop. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole Sars-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust. A negative result does not necessarily mean that you are not infected with Sars-CoV-2, but may be a latency period, in which case the test will not show a positive result.

Miks on uue viiruse haigusjuhud murettekitavad? Why are cases of the new virus worrying?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. The new coronavirus strain SARS-CoV-2 discovered in China has not been previously identified in humans. Uute ja seni tundmatute viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Outbreaks of new and hitherto unknown viruses in humans are always a major public health concern. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. This is especially true when knowledge of the properties of new viruses is very limited. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas haigust ravida. For example, if you do not know how the virus spreads to humans, how severe the disease is causing it and how to treat it.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19? How Serious is COVID-19 caused by SARS-CoV-2?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. At present, the information available to the ECDC is very limited, but the new coronavirus strain detected in China has been found to be genetically and in some other respects similar to the 2003 SARS virus. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. The disease caused by the new coronavirus is predominantly mild, with flu-like symptoms, and rarely more severe. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused. The course of the disease can be aggravated by prior chronic conditions such as hypertension and other cardiovascular diseases, diabetes, liver disease and other respiratory diseases.

Millest sai puhang alguse? Where did the outbreak start?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad. The new coronary virus is most likely SARS-CoV-2 of animal origin, but studies are still ongoing to confirm the source of the agent and the means of transmission.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu? Is Wearing a Mask an Effective Protection against Coronavirus Infection?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. The best protection against the spread of an infectious disease is to observe normal hygiene requirements. Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt. Wearing a mask may be helpful in risk areas, in particular limiting the spread of infection from infected people.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Respiratory protection is particularly needed for those in the risk area or exposed to infected or suspected persons, such as healthcare professionals, carers and family members.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid. Respirators with appropriate protective efficacy (FFP2 / FFP3) are recommended for close contact with symptomatic patients (eg 1m away and for at least 15 minutes).

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. In the absence of a respirator, a (surgical) protective mask may be used, but it should be noted that once the mask has become wet, the protective efficacy will be reduced and replaced. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades. FFP2 / FFP3 respirators are sold at workplace safety centers and other PPE outlets.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida riskipiirkonda reisimisel? What are some tips for traveling to a risk zone?

Võimalusel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist. Traveling to a risk area should be avoided where possible.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud. Passengers in the risk area are advised to observe normal hygiene requirements such as hand washing rules and to avoid direct contact with people with influenza-like illness.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega. It is certainly worth noting to visit the markets for live birds and animals and to contact animals and birds and their excreta.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha, nohu või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda. After returning from the risk area, you should be monitored for 14 days, and if you experience fever, cough, rhinitis or breathing difficulties, you should immediately contact your doctor and inform him / her of the risk to travel.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. It is important to remember that during this time of year, the number of respiratory infections has increased. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal. If you have not visited the disease risk area in the last two weeks, the chances of infection with a new type of coronavirus are very low.

Millised on koroonaviiruse sümptomid? What are the symptoms of coronavirus?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, nohu, hingamisraskused. Symptoms are flu-like: fever 38 ° C, cough, colds, difficulty breathing. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga. Special attention should be paid to these symptoms if the patient has previously traveled within the risk area (or within 14 days) or had a direct contact with a previously confirmed case.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel? What are the guidelines for monitoring your health?

Pärast riskipiirkonnast saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda. After arriving from the risk area, monitor your health for 14 days, and if you develop a fever of 38 ° C, cough, rhinitis, or difficulty breathing, call your doctor and inform him / her of your trip to the risk area.

Kas Hiinast võib postipakke tellida? Can I order parcels from China?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada. The new type of COVID-19 coronary virus does not spread with goods arriving from China, so mail packages ordered over the Internet can be received and opened without fear of being infected.

Miks on soovitused muutunud? Why have the recommendations changed?

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. The infection situation is constantly changing, and as a result, the recommendations are changing. Terviseamet tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – sealhulgas riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele. The Health Board relies on WHO and ECDC information for its recommendations - including risk assessments, number of cases, and human-to-human transmission.

Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks. These are standard precautions that are used to limit the potential spread of the disease.

KKK – lapsevanemale, koolidele ja õpilastele FAQ - For parents, schools and students

LAPSEVANEMALE FOR PARENT


Saabusime just riskiriigist. We just arrived from a risk country. Mida teha? What to do?
Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. There is a high probability that those returning from the risk area may lead to infection. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt. The most recent overview of risk areas can be found on the website of the Health Board.
Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist. If you have traveled with your family from a risk area, we ask you and other family members to stay home for 14 days and monitor your health.
Kui teil on palavik, köha, nohu ja hingamisraskused, otsige varakult abi. If you have fever, cough, runny nose and breathing problems, seek early help. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas või te olite lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid. Inform your healthcare professional that you have been in the COVID-19 risk area or that you have been confirmed in close contact with COVID-19 with symptoms of respiratory disease.

Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. We just came from the coronavirus risk area and we have no symptoms. Minu lapse õpetajad keelduvad lapse vastuvõtmisest. My child's teachers refuse to accept the child. Miks? Why?
Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest. An educational institution has the right to assess risks and refuse to admit a child who has been asymptomatic but has been in a risk area to a child care institution. See on ka Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitus. It is also a recommendation of the Health Board and the Ministry of Education and Research.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses? What should I do if I live in a closed educational institution in order to avoid the risk of a suspected person or infection?
Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Act normally and take precautions during the communicable disease period. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt. The latest information on coronavirus risk assessment is available on the Health Board website.

Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas ning ta käib/s koolis. I know that my child's kindergarten / school / course / training / hobby partner has been in a risk area and is attending school. Mida teha? What to do?
Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust. It is important to remember that as long as a person has no symptoms, he or she cannot be suspected of having the coronavirus. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige, ja te olete veendunud, et temal pole juba COVID-19 analüüsi tehtud, siis sellest tuleb kindlasti teavitada lasteaeda, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks. If a child from a risk area appears to be ill and you are convinced that he or she has not already had a COVID-19 analysis, it is important to inform the nursery school which will take the necessary measures to ensure the safety of all children.

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning see viidi üle kaug- ja koduõppevormile, samuti peatati huvihariduse andmine. As of March 16, traditional school teaching was discontinued and converted to distance and home schooling, as well as hobby education. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. The opening hours and organization of kindergartens and childcare are decided by the local government or other kindergarten operator.

Räägitakse, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. My child's kindergarten / school / course / training / hobby school is said to have been infected with coronavirus. Mida teha? What to do?
Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Such information must be handled carefully and delicately so as not to traumatize the child or the parents. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda juhtkonna poole täiendava informatsiooni saamiseks. If you are convinced that your child's kindergarten / school / course / training / hobby partner is a laboratory confirmed COVID-19 infected and you are convinced that this child is not already at home or in hospital, you may want to contact management party for further information.

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning see viidi üle kaug- ja koduõppevormile, samuti peatati huvihariduse andmine. As of March 16, traditional school teaching was discontinued and converted to distance and home schooling, as well as hobby education. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. The opening hours and organization of kindergartens and childcare are decided by the local government or other kindergarten operator.

Mina/minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga. I / my child has been exposed to a suspected coronavirus. Mida teha? What to do?
14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. It is worth monitoring your health for 14 days. Haigusnähtude ilmnedes (köha, nohu, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112. If symptoms occur (cough, rhinitis, fever, breathing difficulties) you should contact your GP or family doctor's helpline at 1220. If you or your child is in a very bad health, call 112.

Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon/õppereis välisriiki. My child's educational institution is planning an excursion / study trip abroad. Kas see tuleks praegu ära jätta? Should it be dropped now?
Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. The Health Board advises against traveling to risk areas. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab Terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt . The latest information on risk areas can be found on the website of the Health Board and the Ministry of Foreign Affairs .
Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem. We urge you to follow the usual precautionary measures for the prevention of communicable diseases everywhere and to keep in mind that airports and other transport hubs are crowded places with a higher overall risk of communicable diseases.
Pärast reisi riskipiirkonda tasub oma tervist jälgida 14 päeva jooksul ning sümptomite ilmnemisel võtta ühendust oma perearstiga või helistada numbril 1220. Haridusasutuse juhtkonnal tasub olla valmis töö ümberkorraldamiseks kaugtööna. After a trip to the area at risk, it is best to monitor your health within 14 days and contact your family doctor or call 1220 if you experience symptoms.

Peagi toimuvad koolikatsed, kuhu tuleb kokku palju õpilasi erinevatest koolidest. School tests are coming soon, bringing together many students from different schools. Kas need toimuvad? Are they happening? Kas nende toimumine on mõistlik? Is it reasonable for them to happen?
Koolikatsed on edasi lükatud. School tests have been postponed.

KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE FOR THE SCHOOL MANAGER AND TEACHER

Olen õpetaja/treener ning arvan, et üks mu õpilastest on nakatunud koroonaviirusesse. I'm a teacher / trainer and I think one of my students is infected with coronavirus. Mida teha? What to do?
Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, arvestades ka võimalikku kahju lapse mainele. Such information should be handled with care and sensitivity, also considering the potential damage to the child's reputation. Kui te olete veendunud, et teie lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikooli õpilane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba arstlikul jälgimisel, võite pöörduda lapsevanema poole ja soovitada tal pöörduda arsti poole. If you are confident that your kindergarten / school / course / training / hobby student is a laboratory confirmed COVID-19 infected and you are convinced that this child is not already under medical supervision, you can contact your parent and advise them Get medical attention.
Koroonaviiruse sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, nohu, hingamisraskused ja COVID-19 haige peab olema tulnud haiguse riskipiirkonnast või tal peab olema olnud lähikontakt* COVID-19 haigega. Symptoms of coronavirus are influenza-like: fever at 38 ° C, cough, rhinitis, breathing difficulties, and COVID-19 patients must have come from or be in close contact with * COVID-19.
Kahtluse korral tuleb teavitada lapsevanemat kes kontakteerub arstiga. In case of doubt, the parent should be advised to contact the doctor. Kui selgub, et tegemist on kinnitatud COVID-19 juhuga, teavitab Terviseamet haridusasutuse juhtkonda. If it turns out to be a confirmed COVID-19 case, the Health Board will notify the educational authority.

Olen X haridusasutuse juht. I'm the head of X educational institution. Kuidas käituda koroonaviirusekahtluse korral? What to do in case of suspected coronavirus? Kellega võtta ühendust, kuidas jagada infot? Who to contact, how to share information?
Koronaviiruse kahtlusega õpilastest pole vaja eraldi teavitada, et vältida asjatut ärevust. There is no need to separately report students with suspected coronavirus to avoid unnecessary anxiety. Esmalt tuleb küsida kinnitust lapsevanemalt, kas tõesti laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja kas temale on tehtud koronaviiruse test. The first step is to ask the parent whether the child really comes from a risk area or has been in direct contact with a COVID-19 confirmed case and has undergone a coronavirus test.
Kui koronaviiruse kahtlusega õpilane osutub kinnitatud COVID-19 juhuks, siis teavitab Terviseamet kooli juhtkonda ja küsib õpilase lähikontaktsete nimekirja. If a student with a suspected coronavirus turns out to be a confirmed COVID-19, the Health Board will inform the school's management and ask for a list of the student's close contacts. Terviseamet teavitab kõiki lähikontaktseid ja jagab neile käitumissoovitused. The Health Board informs all close contacts and gives them behavioral recommendations.
Juhul, kui laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja õpilasel ilmnevad koolis koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, siis tuleb lapsel pöörduda kooliõe poole. If the child comes from a risk area or has been in direct contact with a COVID-19 confirmed case and the pupil develops symptoms of coronavirus at school, the child should be referred to a school nurse. Ta annab lapsele kirurgilise maski, võtab ühendust lapse vanematega ja palub tallel esimesel võimalusel järele tulla ning võtta ühendust perearstiga. She gives the child a surgical mask, contacts the child's parents and asks the lamb to come in as soon as possible and contact the family doctor.
Juhul, kui haigusjuht kinnitub, tuleb koolijuhil korraldada koheselt pindade märgkoristus. If the case is confirmed, the school head should immediately arrange wet cleaning of the surfaces. Täpsemad juhised leiab selleks Terviseameti veebist. More detailed instructions are available on the Health Board website. (PDF) (PDF)

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning viidi üle kaug- ja koduõppevormile. As of March 16, standard school teaching was discontinued and converted to distance and home schooling.

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel: To limit the spread of viral diseases, the Health Board recommends that the educational institution:

• Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine. • Ensure good ventilation and regular ventilation.
• Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega; • Provide daily wet cleaning, washing benches, tables, door handles, dining tables, etc. with proper detergent / disinfectant;
• Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas; • Clean furniture, shelves, radiators twice a week;
• Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad; • Clean and disinfect toilet facilities and surfaces daily;
• Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. • Provide adequate hand washing facilities and foot-mounted waste containers in toilets. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga. Hand dry with a disposable paper towel.
• Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. • Inform students and staff about the need for hand hygiene. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm running water and soap and use an alcohol-based hand disinfectant, if necessary. Õige käte pesemise juhend asub siin . The right hand washing guide is here . Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Please place it in the toilets in a visible place for students. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata. Younger students should practically be shown the correct hand washing technique.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. Information on virus prevention can be found here. (PDF) (PDF)

ÕPILASELE FOR THE STUDENT


Olen õpilane. I'm a student. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral? How to prevent coronavirus infection and what to do in case of suspicion?

  • Pese käsi Wash your hands
    Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm running water and soap and use an alcohol-based hand disinfectant, if necessary.
  • Väldi kontakti Avoid contact
    Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Avoid contact (at least 2m) with people who have external signs of illness, such as cough or sneezing. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada. If you are too close to the person with the symptoms, you may be inhaled if you have a sneeze, and you may become ill yourself.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist Avoid touching the eyes, nose and mouth
    Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. In public places, your hands are exposed to a number of objects and surfaces that may have recently been contaminated by viruses. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. If you touch your eyes, nose, or mouth with black hands, there is a possibility that the virus may be transmitted to you.
  • Kui sul on palavik, köha, nohu ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi If you have fever, cough, runny nose and breathing difficulties and have traveled to the risk area, seek early help
    Ütle kooliõele või õpetajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja/või kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha, nohu või hingamisraskused). Tell your school nurse or teacher that you have traveled in the risk area where COVID-19 has been reported, or that you have been in close contact with someone who has traveled in the risk area and / or has symptoms of respiratory disease (fever, cough, rhinitis or breathing difficulties).
  • Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas If you have mild respiratory symptoms and have not traveled within the risk area
    Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud. Carefully follow your usual hand hygiene requirements and if possible stay at home until you are well.
  • Järgi hingamisteede hügieeni Observe respiratory hygiene
    Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Immediately throw it in the trash and then clean your hands. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (part of your forearm) but not your bare hand.
    Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Covering the mouth and nose prevents germs and viruses from spreading. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. If you sneeze against your naked hand, germs and viruses can get through you to other people and objects you touch.

Soovitused asutustele Recommendations to authorities

Juhised tervishoiutöötajatele Guidelines for Healthcare Professionals

Ülevaated päevade kaupa Daily overviews

ÜLEVAATED PÄEVADE KAUPA DAYS OVERVIEWS

Teated Notifications

Infomaterjalid Information materials

INFOMATERJALID INFORMATION MATERIALS

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit. All COVID-19 Coronavirus Diseases publications and guides are available here.

Viimati uuendatud 16.03.2020 Last updated 16.03.2020