Koroonaviiruse haigus COVID-19 Coronavirus disease COVID-19

OLUKORD EESTIS SITUATION IN ESTONIA

Vabariigi Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020 ning rakendada erimeetmeid, näiteks alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle kaug- ja koduõppevormile. The Government of the Republic declared a state of emergency in Estonia until May 1, 2020 and to implement special measures, for example, from Monday the teaching will be transferred to the form of distance and home-based studies.
• Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse. • All public gatherings are prohibited and museums and cinemas, theatrical performances, concerts and conferences will be closed until May 1st.
• Spordivõistlused on keelatud 1. maini. • Sporting events are prohibited until May 1st.
• Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll. • Sanitary checks at borders.
• Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile. • In addition, cruises on the Tallinn-Stockholm-Tallinn route will stop.
• Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses. • Libraries remain open to a limited extent.
• Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. • Only people with a permanent residence on the islands of Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu and Ruhnu are allowed to travel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Other people must not enter the area. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Those who are currently there can return home. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele. The restriction does not adapt to the transport of goods and the provision of vital services.
• Spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sh hotellides ja majutusasutustes, suletakse. • Sports halls, sports clubs, gyms, saunas, spas, swimming pools, swimming pools, water centers, day centers and children's playrooms all over Estonia, including hotels and accommodation establishments, will be closed.

Loe kehtestatud piirangutest täpsemalt Vabariigi Valitsuse veebileheküljelt. Read more about the restrictions in place on the Government website.

Lähipäevil käivitub 8 Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine. In the coming days, extended coronavirus testing will begin in eight Estonian cities on the basis of a referral from a family doctor.
Esimene drive-in põhimõttel tegutsev proovivõtukoht avatakse Tallinnas, järgnevatel päevadel avatakse sellised testimiskohad ka Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. The first drive-in sampling site will be opened in Tallinn, and in the following days such test sites will be opened in Tartu, Pärnu, Kuressaare, Viljandi, Narva, Paide and Kohtla-Järve. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. When ill, people have to call their GP, who will assess the patient's need for coronavirus testing according to the Health Board protocol.

Testitakse raskelt haigeid ja riskirühmadesse kuuluvad inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Seriously ill and at-risk people, including the elderly and people with chronic conditions, are tested.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, nohu, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse. A coronavirus test can be successfully performed on a person who already has symptoms of the disease - it is likely to give false negative results before symptoms such as cough, rhinitis, fever and breathing difficulties occur.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112. In case of breathing difficulties or shortness of breath call 112.

MIDA ME TEAME? WHAT DO WE KNOW?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 is caused by a coronavirus that is genetically similar to SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Coronaviruses are a family of viruses that have been found in both humans and animals that commonly cause mild airway inflammation. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. More serious cases have previously been caused by SARS and MERS coronaviruses. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele. The SARS-CoV-2 virus is genetically similar to the SARS coronavirus.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada. According to known information, the first infected people were related to the Wuhan live animal and seafood market, but the exact source of the infection is not yet known.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. The virus spreads from person to person through a drop infection. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. The incubation period of the virus is about 2-14 days, with an average of 5 days.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. It is not yet known exactly how effectively the virus will spread and what the infectious period is. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut. Transmission of the disease from asymptomatic individuals has been observed on a case-by-case basis, but according to the Chinese authorities this possibility is unlikely and does not significantly affect the risk assessment.

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm water and soap and use alcohol-based hand disinfectant in public areas. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Washing and disinfecting your hands will kill the virus that gets on your hands. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) Learn how to wash your hands properly (PDF)

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad. When using public transport, gloves and bag handles must be cleaned in addition to hand disinfection.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Immediately throw it in the trash and then clean your hands. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (part of your forearm) but not your bare hand.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Covering the mouth and nose prevents germs and viruses from spreading. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. If you sneeze against your naked hand, germs and viruses can get through you to other people and objects you touch.

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Avoid contact (at least 1m) with people who have external signs of illness, such as cough or sneezing. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. If you stand too close to the person with the symptoms, you may be inhaled as a sneeze and become ill yourself.

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. In public places, your hands are exposed to a variety of objects and surfaces that may have recently been contaminated by viruses. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. If you touch your eyes, nose, or mouth with their hands, there is a possibility that the virus may be transmitted to you.

Kui sul on palavik, köha, nohu, hingamisraskused, otsi varakult abi If you have fever, cough, runny nose, breathing difficulties, seek early help

Palaviku, köha, nohu, hingamisraskuste tekkimisel võta ühendust tervishoiutöötajaga (perearstiga). If you develop fever, cough, cold, breathing difficulties, consult your health care provider (family doctor).

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Do not consume raw or undercooked meat or uncooked milk. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju. You also did not consume unwashed fruits and vegetables.

Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus väga kõrge. Passengers in the risk area and people living in the risk area are very likely to develop the disease.

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige: When traveling to the area where the virus is transmitted, always observe hand hygiene requirements and avoid:

• lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid; close contact with people who have symptoms of respiratory disease;
• turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega; markets dealing with live or dead animals;
• lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega; close contact with animals (including wild animals, domestic and farm animals) and their excrement;
• toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. raw or uncooked meat, uncooked milk. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju. Greasy fruits and vegetables should also not be consumed.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus väga kõrge. Passengers in the risk area and people living in the risk area are very likely to become ill.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha, nohu või hingamisraskused, tee järgmist: If you have been in the area of the virus and have experienced fever, cough, runny nose or breathing difficulties within 14 days of the trip, do the following:

• Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Contact your GP first by phone or ask for a GP 1220. Tell your doctor about your recent stay in a risk area and your arrival in Estonia. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. There you will find instructions on how to proceed. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112. If your condition is critical and you need to be hospitalized, contact an ambulance at 112.
• Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega. Stay indoors and avoid contact with other people.
• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti. Immediately throw it in the trash.
• Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (forearm) instead of your bare hand.
• Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. When you arrive at a health care facility, you may be given a mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks. This is to protect health professionals and other people.

• Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga. Monitor your health for 14 days and contact your doctor immediately by phone if you develop fever, cough, cold or breathing difficulties.
• Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust). If possible, stay at home (using the Work from Home option).
• Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti. Avoid public transport and crowded places when possible.
• Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi. Use the help of friends, family, or a food courier to replenish food supplies as needed.

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile? Why is COVID-19 subject to stricter measures when the disease is known to be similar to influenza?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid. According to today's information, the symptoms of COVID-19 are similar to those of influenza, as there is still uncertainty about the spread of the virus and the symptoms it causes, and more stringent measures are being taken proactively.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. In order to cope with the epidemic, the Estonian health care system has been moved to a second level of preparedness by the Minister of Social Affairs, according to which health care institutions can postpone planned treatment and focus on treating seriously ill people. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. The ambulance also focuses on serving people with severe illnesses.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). At this stage, Estonia's main focus is to prevent the spread of the virus to risk groups (the elderly and people with chronic diseases). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine. Raising public health awareness remains important.

Miks kõiki inimesi ei testita? Why aren't all people being tested?

Kõiki inimesi Eestis pole otstarbekas testida, sest: It is not practical to test all people in Estonia because:

• Testimise vajalikkuse otsustab arst. The need for testing will be decided by your doctor. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Doctors have been given guidance specifying the risk groups for which testing is recommended in the event of illness. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus. Whoever the family doctor actually passes the test to is always his / her medical decision.
• Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut. Testing every person suspected of having a coronavirus was relevant at the time we were trying to prevent the virus from being introduced to Estonia, to identify possible cases as soon as possible, to isolate infected people and to prevent further spread of the virus.
• Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. In order for the health system to be able to accommodate seriously ill patients, we must now focus on slowing down the spread of the virus, timely detection of serious cases, and treatment. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi. Above all, we must protect vulnerable groups at greater risk.
• Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid. The result of the test does not give the person the information they need to take care of their health because there is no specific treatment and only the symptoms can be alleviated.
• Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele. In particular, people who are hospitalized due to the coronary virus, people at risk (the elderly, chronic patients, people with a weak immune system, health care workers and welfare workers) and randomly selected health care workers may pose a risk to vulnerable groups.
• Tervishoiu ressursid on piiratud. Health resources are limited. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Test kits and PPE for testing are running out worldwide. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks. We therefore need to use existing resources sparingly in order to keep them going for a longer period of time.
• Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist. Testing people without signs of disease just to give them a sense of security is not practical, as it can give a false negative result, the result only shows the situation at a particular point in time and may not rule out infection.
• Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Rapid tests are not performed because they are based on the detection of antibodies in the blood, whereas they have not yet developed in the early stages of the disease. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida. It would also mean extra work, since the rapid test response will have to be laboratory validated.
• Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida rahvarohkeid kohti, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. In order to slow down the spread of the disease, the most important thing is to avoid contact with people with the symptoms of the disease, to avoid crowded places, to follow normal hygiene rules and to remain ill at home until recovery. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112. If you fall ill, you should contact your GP or GP for advice, or, in case of deterioration of your health - breathlessness or breathing difficulties, call 112 for emergency treatment.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta? Why do we need to take special care to protect older people and people with chronic illnesses?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Coronavirus infection can be more severe in people over 60 years of age or in people with chronic conditions. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini. Their body may be weaker due to a decrease in immune system function, and the infection may make the disease more severe.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus. Chronic diseases include, for example, diabetes, heart failure, high blood pressure, tumors, asthma and other chronic lung diseases, chronic kidney and liver diseases, and immune deficiency.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Coronavirus is transmitted from person to person via droplet infection, mainly in close contact with a sick person. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik. Given the weaker immunity of the elderly and the chronic and the main mode of transmission of the virus, it is very important to avoid contact with them as much as possible.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis. It is not advisable to bring healthy children with grandparents because grandparents are at high risk if they fall ill.

Kuidas kõrgema riskiga inimesed peaksid ette valmistuma ja nakkusohtu vähendama? How should people at higher risk be prepared and reduce the risk of infection?

• Järgi hügieeninõudeid – pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Follow hygiene requirements - wash your hands frequently, do not touch your face or eyes. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Cough or sneeze cover mouth and nose with a forearm (cough sleeve) or cover face with handkerchief. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks. Discard used handkerchiefs immediately and wash your hands.
• Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Avoid contact with people, especially patients who cough. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, ka ühistransporti tipptunnil. Avoid crowds and public places, including public transport at peak hours. Käi apteegis ja poes harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast. Visit the pharmacy and shop less frequently and when there are fewer people.
• Kui oled terve, liigu õues värske õhu käes ja ole füüsiliselt aktiivne. When you are healthy, move outdoors in the fresh air and be physically active.
• Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu. Eat rich and nutritious food.
• Tee kindlaks, et sul on olemas piisavalt su põhihaiguse ravimeid. Make sure you have enough medication for your underlying disease. Retsepte saab vajadusel pikendada perearstile helistades või e-kirja saates. Recipes can be extended by calling your GP or sending an email if needed.
• Varu koju ka käsimüügiravimeid vajadusel palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks. Also bring home over-the-counter medicines to relieve fever and relieve coughs and colds, if needed.
• Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks. Contact your friends or relatives to agree on what to do when you become ill.

Mida teha, kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni? What to do if you have an upper respiratory tract infection?

• Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega (palavik, köha, hingamisraskused), teavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel. If you have symptoms of upper respiratory tract infection (fever, cough, difficulty breathing), call your family doctor as soon as possible. Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile 1220 (tasuta). You can also call the family doctor's helpline 1220 (free).
• Ära mine perearsti vastuvõtule ilma selleks eelnevalt juhiseid saamata. Do not go to the family doctor's office without first giving instructions.
• Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik. If you are ill, home isolation is an important precaution to prevent the further spread of infectious disease.
• Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. When ill, it is important to consume plenty of fluids and eat nutritious and varied foods. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. There is certainly a need for rest so that the body can focus on healing. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügi vahendeid. If there are signs of disease, natural and over-the-counter remedies are appropriate. Näiteks soe tee meega, auru hingamine 5–6 korda päevas ca 10 minutit ja nina loputamine. For example, warm tea with honey, breathing steam 5-6 times a day for about 10 minutes and rinsing your nose. Need aitavad enesetunnet parandada, kuigi haiguse kestust need otseselt ei mõjuta. Although they do not directly affect the duration of the illness, they help to improve one's well-being.
• Kutsu kiirabi, kui su seisund halveneb ja sul on tõsised sümptomid. Call for an ambulance if your condition worsens and you have severe symptoms. Näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired, väga tugev nõrkus. For example, chest pain, shortness of breath, difficulty breathing, impaired consciousness, extreme weakness.

Kuidas erineb COVID-19 viirus gripist? How is COVID-19 different from influenza?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. In addition to coronavirus, flu is now spreading during the current season, which is known to be a seasonal disease. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. It is therefore important to distinguish between coronavirus (COVID-19) and influenza. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid. Although there are still many unknown factors for COVID-19, the main factors of the two diseases can be compared.

Sümptomid Symptoms

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused ( Centers for Disease Control and Prevention ) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid: The US Centers for Disease Control and Prevention have outlined the main symptoms of these diseases:

• Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Flu - fever, cough, sore throat, myalgia, headache, dripping or stuffy nose, fatigue, sometimes vomiting or diarrhea.
• Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskus. Coronavirus - fever, cough, difficulty breathing.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Symptoms of flu appear suddenly. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Most people with flu recover within less than two weeks. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. In some sufferers (such as 1% in the US this season), influenza causes serious complications, including pneumonia. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane. The incidence of influenza every year is very similar.

COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. The symptoms of COVID-19 are still not completely clear. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. It is also not yet known how severe these symptoms may be or how many people infected with COVID-19 will have only very mild symptoms or none at all. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked. Most cases of COVID-19 infection are not severe.

Nakatumine Infection

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Coronavirus is more contagious than influenza. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Each person infected with COVID-19 infects an average of 2.2 people. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest. At the same time, each person infected with the influenza virus infects an average of 1.3 healthy people.

Haigestumus Incidence

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. People over the age of 60 years who have a weakened immune system and / or chronic illnesses are at highest risk for coronavirus or influenza infection. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Every concomitant disease increases the risk of becoming ill.

Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Influenza is much more dangerous to children, especially to very young people, who can become seriously ill. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Children infected with coronavirus usually have mild or no symptoms.

Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Flu is especially dangerous for pregnant women who may become seriously ill. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu. It is not known whether COVID-19 poses a serious risk to pregnant women.

COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Of the COVID-19 patients, 83-98% develop fever, 76-82% dry cough and 11-44% fatigue or muscle pain. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Less common symptoms of COVID-19 are headache, sore throat, abdominal pain and diarrhea. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse ( Chinese Center for Disease Control and Protection ) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. According to the Chinese Center for Disease Control and Protection , COVID-19 cases were 81% mild (including asymptomatic), 14% moderate to severe, and 5% critical. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. In critical cases, patients experienced respiratory failure, septic shock and multiple organ dysfunction or failure. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil. There is evidence that the condition may worsen during the second week of illness and that people should therefore closely monitor their condition and remain under home treatment for the duration of the illness.

Suremus Mortality

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. COVID-19 mortality varies by region and is dependent on age and other factors. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. According to the China Center for Disease Control and Protection, COVID-19 mortality was 2.9% in Hubei Province and 0.4% in other Chinese provinces. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Older people are most at risk - over 80 years mortality was 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0.4%, 10-39a 0.2% and none no death was observed in children under 9 years of age. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest. Although COVID-19 mortality is not known precisely, most studies show that it is higher than influenza mortality.

Ravi Treatment

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Influenza mortality would be higher without treatment and vaccination. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. There are several prescription drugs for treating flu that work best if taken within one to two days of onset of symptoms. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. There are also medicines that are given to people who have been exposed to the virus to prevent flu. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. In addition, there are widely available vaccines against the flu that produce some immunity.

COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). There is no specific treatment for COVID-19 or any approved antiviral drug (several under test). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. Doctors can thus recommend the usual remedies: rest, take pain relief and antipyretic drugs, and consume fluids to prevent dehydration. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks. There is no vaccine against COVID-19 yet, but it can be expected that there will be some immunity after the disease has erupted, but it is not known how long.

Vältimine Avoidance

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis. US Centers for Disease Control and Prevention recommends that you wash your hands with soap for at least 20 seconds to prevent all influenza-like viruses, including COVID-19, avoid contact with facial areas on unwashed hands, stay at home in case of illness, and frequently disinfect surfaces and items daily contact.

Hooajalisus Seasonality

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. In the case of influenza, the pattern is that the spread of the disease is reduced in the spring and returns in the autumn when the weather freezes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. It is not known if and how the weather will affect COVID-19. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta. Even if COVID-19 is reduced in spring, it may return in the fall.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI kirjutanud ka: www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitsta The NIHD has also written about the protection of risk groups and the control of the spread of the virus:

www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele www.tai.ee/en/instituut/pressile/uudised/4702-tai-annemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-better-virus-direction-

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? How long does it take for the Health Board to know the results of coronavirus testing, from the time the sample was taken? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Is the person called only if the answer is positive or in any case? Kas see info lisatakse inimese digiloole? Will this information be added to a human digital story?

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. The people who gave the positive sample will definitely be called. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. In the case of negative samples, one finds the answer to the analysis in the digital story because not all people can be called. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega. Due to the heavy workload, it takes time to perform tests and communicate the results.

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? How quickly does the virus sample response reach digital lock? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada. There are alleged cases where information on a sample taken on Friday is missing today, but the answer to a sample taken on Sunday is already known.

Eelmisel nädalal Terviseameti laboris testitud proovide tulemused jõuavad digilukku. The results of the samples tested in the Laboratory of the Health Board last week reach the digital lock. Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle digilukku. Test result information is sent to the family doctor who enters it in the digital lock. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse personaalselt telefoni teel. People with a positive test result are personally notified by telephone.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu? Is Wearing a Mask an Effective Protection against Coronavirus Infection?

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. The use of masks as a prophylactic measure for the common person is not justified. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks. Moreover, due to the unnecessary wearing of masks, there is not enough masks for people who have a real need to wear them.

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. The best protection against the spread of an infectious disease is to observe normal hygiene requirements. Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt. Wearing a mask may be helpful in risk areas, in particular limiting the spread of infection from infected people.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Respiratory protection is particularly needed for those in the risk area or exposed to infected or suspected persons, such as healthcare professionals, carers and family members.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP3) respiraatoreid. Respirators with appropriate protective efficacy (FFP3) are recommended for close contact with symptomatic patients (eg 1m away and for at least 15 minutes).

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. In the absence of a respirator, a (surgical) protective mask may be used, but it should be noted that once the mask has become wet, the protective efficacy will be reduced and replaced. FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades. FFP3 respirators are sold at workplace safety centers and other PPE outlets.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese läheduses? What if I live near a suspect?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Act normally and follow precautionary measures during the communicable disease period. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt. The latest information on coronavirus risk assessment is available on the Health Board website.

Kui töökaaslasel testiti koroonaviirus, kas nüüd olengi minagi haige ja mis nüüd teha? When a coworker was tested for coronavirus, am I sick now and what to do?

Kui töökaaslasel tuvastati koroonaviirus, siis on soovitus ka teil püsida 14 päeva kodus. If a coworker was diagnosed with coronavirus, you are advised to stay at home for 14 days.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid? Are there any restrictions on the organization of (international) events?

Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini. The Government declared a state of emergency in Estonia until May 1. Avalikke üritusi korraldada ei tohi. No public events are allowed.

Mida teha, kui ettevõtte töötajal on respiratoorsed haigussümptomid (näiteks köha ja palavik)? What to do if a company employee has respiratory symptoms (such as cough and fever)?

Respiratoorsete sümptomitega töötaja peab jääma 14 päevaks koju. A worker with respiratory symptoms should stay home for 14 days. Teised töötajad võivad tavapärast töörutiini jätkata. Other employees may continue their normal work routine. Samal ajal tuleks neil oma tervist jälgida ning sümptomite tekkimisel jääda kodusele ravile. At the same time, they should monitor their health and stay home for treatment if symptoms occur. Vajadusel helistada perearstile või raskete sümptomite korral kutsuda kiirabi. Call a family doctor if necessary or call for an ambulance in case of severe symptoms.

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk ja vanuseline koosseis? What is the number and age composition of coronaviruses in Estonia?

18. märtsi hommiku seisuga on Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70). As of the morning of March 18, 258 cases of coronavirus have been recorded in Estonia, with Harju County (101) and Saaremaa (70) having the highest number of counties.

Kokku on Eestis 18. märtsi hommiku seisuga tehtud 2020 Covid-19 testi. As of the morning of March 18, a total of 2020 Covid-19 tests have been conducted in Estonia. Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. The person giving the positive or positive sample is always informed by telephone. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis www.digilugu.ee . The test result can be checked by the patient on the patient portal www.digilugu.ee .

Enam kui pooled Eestis koroonaviirusesse nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat, vanemaealised (65 eluaastat ja enam) moodustavad nakatunutest ligi 11 protsenti. More than half of those infected with coronavirus in Estonia are between 30 and 49 years of age, and older people (65 and over) make up about 11 percent. Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi. The Health Board emphasizes the importance of protecting older people at the moment.

Vanuses 20-29 inimesed moodustavad positiivse proovi andnutest 8,1 protsenti. People aged 20-29 make up 8.1 percent of those who gave a positive sample. 5-14-aastaste laste osakaal nakatunutest on 1,1 ning alla viieaastaste laste osakaal 0,8 protsenti. The proportion of children aged 5 to 14 among those infected is 1.1 and that of children under 5 is 0.8 percent.

Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. In more than 80 percent of cases, people are slightly affected by the virus. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt. Older people and people with chronic conditions who are at risk of developing the disease are those at risk.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. The disease spreads as a droplet infection through close contact and can survive for up to 72 hours. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest. The mask is intended for healthcare professionals and the sick, while the rest need to adhere to hygiene rules and avoid crowded places to prevent infection.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus More information on the coronavirus can be found at www.terviseamet.ee/en-US/uuskoroonavirus

Kas COVID-19 testi negatiivne tulemus tühistab 14-päevase isolatsiooni nõude? Does the negative result of the COVID-19 test override the 14 day isolation requirement?

Ei tühista. Will not cancel.

Kes on pädev otsustama COVID-19 proovi tegemise või sellest keeldumise üle? Who is competent to decide whether or not to take a COVID-19 sample? Helistaja väitel olla tema perearst talle öelnud, et tema ei saa proovi võtmise üle otsustada. The caller claims to have been told by her GP that she could not decide on a sample.

Proovi võtmine toimub arstliku otsuse alusel, seega otsustab perearst proovivõtmise vajalikkuse. Sampling is based on a medical decision, so the family doctor will decide if sampling is necessary. Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Emergency medical attention should be sought in the event of a severe illness. Inimesel on kohustus teavitada tervishoiutöötajat teavitada välismaalt tulekust, COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ning COVID-19 nakatunuga võimalikust kokkupuutest. It is the responsibility of the individual to inform the health care professional about coming from overseas, staying in a COVID-19 risk area, and reporting potential exposure to a COVID-19 infected person.

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist? When can a person reintegrate into society after the symptoms have disappeared?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva peale haigussümptomite avaldumist. The person is infectious for up to 14 days after the onset of symptoms. Tervenemise üle otsustab perearst. Healing is decided by the family doctor.

Inimene tuli reisilt, on karantiinis, tööandja kodus töötamist ei võimalda, perearst keeldub haiguslehte avamast kuna haigussümptomeid ei ole. The person came from the trip, is in quarantine, the employer does not allow work at home, the family doctor refuses to open the sick leave because there are no symptoms. Mida teha? What to do?

Kui tööandja otsustab töötajat mitte tööle lubada, siis ta peab ta säilitama töötajale 6 kuu keskmise töötasu seni, kuni töötaja on jälle tööle lubatud. If the employer decides not to allow the employee to work, he must maintain the employee's average monthly salary for 6 months until the employee is allowed to work again.

Kas riik kompenseerib haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% palgast päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele? Does the state compensate 30% of salary wages for rescuers, policemen and ambulance workers due to sick leave?

Haiguslehel kompenseeritakse kõigile ühtsetel alustel 70% palgast, mingeid erandeid kehtestatud ei ole. The sickness allowance covers 70% of salary on a flat-rate basis, with no exceptions.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meetmeid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene? Are transport companies (airport, ports, bus companies, etc.) informed about what action should be taken if a person suspected of being in COVID-19 is in the vehicle?

Jah, Terviseamet on jaganud infot lennujaamale, sadamatele ning maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene. Yes, the Health Board has provided information to airports, ports, and land transportation companies and has knowledge of what to do if a person suspected of COVID-19 is in the vehicle.

Kui kauaks haridusasutused suletakse? How long will educational institutions be closed?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. All Estonian educational institutions, except kindergartens, have been closed for teaching since 16 March. Õppetöö korraldatakse sel perioodil distantsõppena. The teaching is organized as distance learning during this period. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengust. The need to extend the period of distance learning shall be decided every two weeks on the basis of developments in the situation.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni This arrangement of educational life is valid until the situation changes

Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud? Why don't kindergartens close when schools are closed?

Riigi toimimise huvides on oluline, et lasteaiad ja -hoiud oleks avatud nii palju, kui hädavajalik ning nii vähe, kui võimalik. In the interest of the functioning of the state, it is important that kindergartens and nurseries are open as much as is necessary and as little as possible. Kui see on vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jätma lapsed koju. Whenever possible, we encourage parents to leave their children at home. Kindlasti tuleb jälgida enda ja pereliikmete tervislikku seisundit. Be sure to monitor your own health and that of your family members. Soovitame lasteaial kujundada selge seisukoht ja teavitada vanemaid, et haigeid, selgete haigustunnustega või riskipiirkondadest reisilt tagasi tulnud lapsi lasteaeda ei toodaks ning neid lasteaeda vastu ei võeta. We recommend that the kindergarten develop a clear position and inform parents that sick children, children with clear signs of illness, or those returning from areas at risk, will not be brought to the kindergarten and will not be accepted. Lasteaial on õigus haigeid lapsi, kes ohustavad teiste tervist, koju saata. The kindergarten has the right to send home ill children who are a danger to the health of others. Munitsipaallasteaedade ja -hoidude lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus ning eraasutuste puhul pidaja. The opening and organization of municipal kindergartens and nurseries remain the responsibility of the local government and, in the case of private institutions, the operator.

Lasteaedade täielik sulgemine halvab elutähtsaid teenuseid, sest lasteaialapsed ei saa reeglina üksi kodus olla. Closing kindergartens completely cripples vital services, as kindergarten children cannot, as a rule, be alone at home.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19? How Serious is COVID-19 caused by SARS-CoV-2?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. The symptoms of COVID-19 are non-specific and may vary in severity. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga. The disease can go without signs of illness, but it can also cause severe pneumonia, and in the worst-case scenario, the disease can be fatal at worst. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on: The most common symptoms are:

• palavik (89,9%); fever (89.9%);
• kuiv köha (67,7%); dry cough (67.7%);
• väsimus (38.1%); fatigue (38.1%);
• röga (33,4%); sputum (33.4%);
• hingamisraskused (18,6%); difficulty breathing (18.6%);
• kurguvalu (13,9%); sore throat (13.9%);
• peavalu (13,6%); headache (13.6%);
• lihas- ja liigesvalu (14,8%); muscle and joint pain (14.8%);
• krambid (11,4%); seizures (11.4%);
• iiveldus ja oksendamine (5.0%); nausea and vomiting (5.0%);
• ninakinnisus (4,8%); nasal congestion (4.8%);
• kõhulahtisus (3,7%) ja diarrhea (3.7%) and
• veriköha (0,9%); cough (0.9%);
• konjunktiivide ärritust (0.8%). conjunctival irritation (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Most of those infected with coronavirus have a mild disease course and recovery.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. As a reminder, older people and people with chronic illnesses who are more likely to have serious forms of the disease are at risk for the virus.

Millest sai puhang alguse? Where did the outbreak start?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad. The new coronary virus is most likely SARS-CoV-2 of animal origin, but studies are still ongoing to confirm the source of the agent and the means of transmission.

Kas Hiinast võib postipakke tellida? Can I order parcels from China?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada. The new type of COVID-19 coronary virus does not spread with goods arriving from China, so mail packages ordered online can be received and opened without fear of infection.

Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada? What measures can be taken to deal with the emergency coronary crisis?

Kõige olulisemad meetmed, mida koroonakriisi puhul eriolukord juurde annab, on võimalus: The most important measures that the emergency situation adds to the coronary crisis are:

• Kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Introduce a ban on stay and other restrictions on freedom of movement. Saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida. May oblige a person to leave an area or part of an emergency, and may prohibit a person from staying in or around an area.
• Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud. Restrictions on holding public meetings and public events. Võimaldab piirata avalike koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas. Allows you to restrict public meetings and public events in the emergency area.
• Kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas. If the state budget is amended or the supplementary budget is initiated due to an emergency situation, the time limits specified in the State Budget Act shall not apply to the amendment of the State Budget Act or the initiation of the draft supplementary budget.
• Samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. The costs of the stabilization reserve can also be used to cover costs.

Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. To help prevent the spread of the virus, it is important to obey the orders of the government and other authorities. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020. The government decided to ban public gatherings and move schools to distance learning, imposed border sanitary controls and closed cultural and sports facilities until May 1, 2020.

LAPSEVANEMALE FOR PARENT

Kui kauaks haridusasutused suletakse? How long will educational institutions be closed?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. All Estonian educational institutions, except kindergartens, have been closed for teaching since 16 March. Õppetöö korraldatakse sel perioodil distantsõppena. The teaching is organized as distance learning during this period. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengust. The need to extend the period of distance learning shall be decided every two weeks on the basis of developments in the situation.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. This arrangement of educational life is valid until the situation changes.

Millised haridusasutused on suletud? Which educational institutions are closed? Kas haridushooned võivad lahti olla? Can educational buildings be open?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. The buildings of all educational institutions, including general education schools, vocational schools, colleges, youth centers and hobby schools, are closed for teaching purposes. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. The opening hours and organization of kindergartens and childcare are decided by the local government or other kindergarten operator. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös Syllabuses for students with special needs and closed educational institutions are dealt with separately and decisions on the organization of studies are made in cooperation between the school, the schoolmaster and the parents.

Kas tulevad juhendid distantsõppe korraldamiseks nii haridusasutustele kui lapsevanematele? Are there guidelines for distance learning for both educational institutions and parents?

Koolidele on edastatud esmased juhendid distantsõppe korraldamiseks. Initial guidelines for distance learning have been provided to schools. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas täpsemalt distantsõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakse, samuti kontaktid, kust lapsevanem saab lisainfot. The school should send clear instructions to students and parents on how the distance learning will be organized in a particular institution, as well as the contact where the parent can get more information. Distantsõppe puhul saab lapsevanem toetada oma last samaväärselt sellele, mida teeb tavapärase koduse töö puhul. In distance education, a parent can support his or her child in the same way as in regular domestic work. Õpetaja pädevuses on anda õpiülesanded ja suuniseid nende täitmiseks. It is the teacher's competence to provide learning tasks and guidance for their execution.

Kas distantsõppe detailid korraldab iga kool ise? Are the details of distance learning organized by each school?

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. When organizing distance learning, we recommend following the centrally agreed bases of the school. Koolide kaupa võib praktika olla erinev. Practice may vary from school to school.

E-õppe korraldamiseks jagavad nõu haridustehnoloogid. Educational technologists give advice on how to organize e-learning. Lisainfo: www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused . More information: www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvat-kusima .

Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda? What support services are available if a single parent is unable to stay home with the child?

Tugiteenuste võimaluste küsimuses soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda We recommend that you contact your local social welfare office for support options

Kas õpetajad peavad töötama kodust? Do teachers have to work from home?

Eesmärk on vältida inimeste kogunemist. The goal is to prevent people from gathering. Vajadusel tohivad õpetajad töötada koolis oma ruumides, kui välditakse suuri kogunemisi ja igal hetkel on võimalik tuvastada kontaktide ring. If necessary, teachers may work in the school on their own premises, as long as large gatherings are avoided and a circle of contacts can be identified at any time. Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga. Certainly, teachers who have symptoms, have been at risk, or come in contact with a potential infected person must remain at home. Kui on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus. Whenever possible, we ask the headteacher, in cooperation with the schoolmaster, to arrange teaching so that teachers can work from home. Kindlasti ei tohi korraldada koolitusi ja seminare ja nõuda neil osalemist muul viisil kui distantsõppe korras. Certainly, training and seminars must not be organized and required to be other than distance learning.

Kas distantsõppe ajal tohib kool korraldada ekskursioone ja välisreise? Is it possible for the school to organize excursions and trips during distance learning?

Ekskursioone, välisreise ja muid kogunemisi distantsõppe perioodil toimuda ei tohi. Excursions, outings and other gatherings are not allowed during the distance learning period.

Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Do the restrictions on contact learning also apply to private, individualized learning? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase / õpetaja kodus? Even if they are organized in the student / teacher home?

Soovitame võimalusel füüsilist kontakti õppetöös vältida ning õppetöö korraldada distantsilt. Whenever possible, we recommend that you avoid physical contact in the classroom and organize it from a distance.

KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE FOR THE SCHOOL MANAGER AND TEACHER

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning viidi üle kaug- ja koduõppevormile. As of March 16, standard school teaching was discontinued and converted to distance and home schooling.

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel: To limit the spread of viral diseases, the Health Board recommends that the educational institution:

• Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine. • Ensure good ventilation and regular ventilation.
• Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega; • Provide daily wet cleaning, washing benches, tables, door handles, dining tables, etc. with proper detergent / disinfectant;
• Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas; • Clean furniture, shelves, radiators twice a week;
• Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad; • Clean and disinfect toilet facilities and surfaces daily;
• Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. • Provide adequate hand washing facilities and foot-mounted waste containers in toilets. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga. Hand dry with a disposable paper towel.
• Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. • Inform students and staff about the need for hand hygiene. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm running water and soap and use an alcohol-based hand disinfectant, if necessary. Õige käte pesemise juhend asub siin . The right hand washing guide is here . Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Please place it in the toilets in a visible place for students. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata. Younger students should practically be shown the correct hand washing technique.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. Information on virus prevention can be found here. (PDF) (PDF)

Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist distantsõppe ajal toetada? How to support students and their self-management during distance learning?

Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. The situation and how to deal with it is new to everyone. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele kui võtta aega katsetamiseks - ilma läbikukkumise hirmuta. It is important not to focus so much on learning outcomes during the first week of distance learning as to take the time to test - without the fear of failure.

Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise tõendamiseks. Teachers, in the first week , take the time to think and try, based on the children's feedback, what solutions work best, what time steps to assign, what are the best-performing channels and tools to prove learning.

Õpilased ja lapsevanemad , harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused. Students and parents , get used to the situation and find the best solutions for your family. Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. If you have problems completing your learning tasks, do not see them as obstacles, but try to understand where the obstacles are and what might help you overcome them. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele - see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha. Also, let your teachers know about any issues they encounter - it will also help them make the necessary adjustments.

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata, mida õppida, kui palju ja mis tulemusega. Focus first and foremost on how to study at home now, not just and necessarily what to learn, how much, and what results.

ÕPILASELE FOR THE STUDENT

Olen õpilane. I'm a student. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral? How to prevent coronavirus infection and what to do in case of suspicion?

• Pese käsi Wash your hands
  Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm running water and soap and use an alcohol-based hand disinfectant, if necessary.
• Väldi kontakti Avoid contact
  Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Avoid contact (at least 2m) with people with external signs of illness, such as cough or sneezing. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. If you stand too close to the person with the symptoms, you may be inhaled as a sneeze and become ill yourself. Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada. As there is now a period of common cold, it is not advisable to hug friends.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist Avoid touching the eyes, nose and mouth
  Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. In public places, your hands are exposed to a variety of objects and surfaces that may have recently been contaminated by viruses. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. If you touch your eyes, nose or mouth with black hands, there is a possibility that the virus may be transmitted to you.
• Kui sul on palavik, köha, nohu ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi If you have fever, cough, runny nose and breathing difficulties and have traveled to the risk area, seek early help
• Järgi hingamisteede hügieeni Observe respiratory hygiene
  Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Immediately throw it in the trash and then clean your hands. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (part of your forearm) but not your bare hand.
  Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Covering the mouth and nose prevents germs and viruses from spreading. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. If you sneeze against your naked hand, germs and viruses can get through you to other people and objects you touch.

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) Health Board Recommendations for Schools and Preschool Leaders on COVID-19 Prevalence in the World (PDF)  
• Soovitused koolijuhile ja õpetajale seoses uue koroonaviiruse COVID-19 puhanguga (plakat) (PNG) Recommendations for Headteacher and Teacher on Outbreak of New Coronavirus COVID-19 (Poster) (PNG)
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) COVID-19 Health Board Recommendations for Organizing Public Events (PDF)  
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) Health Board Recommendations for Cleansing and Disinfecting the Coronavirus (COVID-19) Risk of Infection (PDF)  

• Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejatele seoses koroonaviirusega Food and Veterinary Office recommendations for food business operators regarding coronavirus

• COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele (PDF) COVID-19 Code of Conduct for Shops, Shopping Centers, and Caterers, including Restaurants and Cafes (PDF)

JUHISED TERVISHOIUTÖÖTAJATELE GUIDELINES FOR HEALTHCARE PROFESSIONALS

• Juhis tervishoiuteenuse osutajale (COVID-19) EST (PDF) Guide for Health Care Provider (COVID-19) ENG (PDF)
• Juhis tervishoiuteenuse osutajale (COVID-19) RUS (PDF) Guide for Health Care Provider (COVID-19) RUS (PDF)
• Proovivõtujuhis COVID-19 uuringuks EST (PDF) Sampling Guide for COVID-19 Study ENG (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 EST (PDF) Patient Home Treatment COVID-19 ENG (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 RUS (PDF) Patient Home Treatment COVID-19 RUS (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 ENG (PDF) Patient Home Treatment COVID-19 ENG (PDF)
• Isolatsioonijuhend 2016 (PDF) Insulation Guide 2016 (PDF)
• Isolatsioonijuhendi lisad 3, 4, 5 (PDF) Insulation Guide Appendices 3, 4, 5 (PDF)
• Kätehügieeni juhend 2014 (PDF) Hand Hygiene Guide 2014 (PDF)

INFOMATERJALID INFORMATION MATERIALS

• Soovitused koduses isolatsioonis või karantiinis olevale inimesele (PDF) Recommendations for people in domestic isolation or quarantine (PDF)

• Kuidas COVID-19 puhangu korral stressiga toime tulla? How to deal with stress in the event of a COVID-19 outbreak? (PDF) (PDF)

• Reisisoovitused (PDF) Travel Recommendations (PDF)

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) Health Board Recommendations for Schools and Preschool Leaders on COVID-19 Prevalence in the World (PDF)
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) COVID-19 Health Board Recommendations for Organizing Public Events (PDF)
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) Health Board Recommendations for Cleansing and Disinfecting the Coronavirus (COVID-19) Risk of Infection (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 (PDF) Patient Home Treatment COVID-19 (PDF)
• Loe, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) Learn How to Wash Your Hands Properly (PDF)
• Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste perioodil? How can I keep myself and others out of viruses? (PDF) (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil reisimisel silmas pidada? What can I keep in mind when traveling during the viral period? (PDF) (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil üritustel osalemisel ja nende korraldamisel silmas pidada? What can I keep in mind when participating in and organizing events during the viral period? (PDF) (PDF)
• Mida saan ettevõttena oma töötajatele ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha? What can I do as a company to protect my employees and clients during the virus period? (PDF) (PDF)
• Lihtsad poeskäigu reeglid, mis kaitsevad sind ja teisi (JPG) Simple shopping rules that protect you and others (JPG)

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit. All COVID-19 Coronavirus Disease publications and guides can be found here.