Koroonaviiruse haigus COVID-19

OLUKORD EESTIS

Vabariigi Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020 ning rakendada erimeetmeid, näiteks alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle kaug- ja koduõppevormile.
• Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse.
• Spordivõistlused on keelatud 1. maini.
• Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll.
• Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile.
• Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.
• Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele.
• Spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sh hotellides ja majutusasutustes, suletakse.

Loe kehtestatud piirangutest täpsemalt Vabariigi Valitsuse veebileheküljelt.

Lähipäevil käivitub 8 Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine.
Esimene drive-in põhimõttel tegutsev proovivõtukoht avatakse Tallinnas, järgnevatel päevadel avatakse sellised testimiskohad ka Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile.

Testitakse raskelt haigeid ja riskirühmadesse kuuluvad inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, nohu, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112. 

MIDA ME TEAME?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut.

Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) 

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha, nohu, hingamisraskused, otsi varakult abi

Palaviku, köha, nohu, hingamisraskuste tekkimisel võta ühendust tervishoiutöötajaga (perearstiga).

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

REISISOOVITUSED NEILE, KES SUUNDUVAD NAKKUSE LEVIKUPIIRKONDA

Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus väga kõrge.

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige:

• lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid;
• turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega;
• lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega;
• toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus väga kõrge.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha, nohu või hingamisraskused, tee järgmist:

• Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112.
• Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega.
• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti.
• Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt.
• Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.

• Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga.
• Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust).
• Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
• Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi.

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.

Miks kõiki inimesi ei testita?

Kõiki inimesi Eestis pole otstarbekas testida, sest:

• Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.
• Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.
• Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.
• Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid.
• Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.
• Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks.
• Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.
• Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida.
• Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida rahvarohkeid kohti, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudlikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Kuidas kõrgema riskiga inimesed peaksid ette valmistuma ja nakkusohtu vähendama?

• Järgi hügieeninõudeid – pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.
• Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, k.a ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast.
• Kui oled terve, liigu õues värske õhu käes ja ole füüsiliselt aktiivne.
• Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.
• Tee kindlaks, et sul on olemas piisavalt su põhihaiguse ravimeid. Retsepte saab vajadusel pikendada perearstile helistades või e-kirja saates.
• Varu koju ka käsimüügiravimeid vajadusel palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks.
• Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääte haigeks.

Mida teha, kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni?

• Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega (palavik, köha, hingamisraskused), teavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel. Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile 1220 (tasuta).
• Ära mine perearsti vastuvõtule ilma selleks eelnevalt juhiseid saamata. 
• Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik.
• Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügi vahendeid. Näiteks soe tee meega, auru hingamine 5–6 korda päevas ca 10 minutit ja nina loputamine. Need aitavad enesetunnet parandada, kuigi haiguse kestust need otseselt ei mõjuta.
• Kutsu kiirabi, kui su seisund halveneb ja sul on tõsised sümptomid. Näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired, väga tugev nõrkus.

Kuidas erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid:

• Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.
• Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskus.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu.

COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI kirjutanud ka: www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitsta

www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Kas see info lisatakse inimese digiloole?

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Eelmisel nädalal Terviseameti laboris testitud proovide tulemused jõuavad digilukku. Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle digilukku. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse personaalselt telefoni teel.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese läheduses?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.

Kui töökaaslasel testiti koroonaviirus, kas nüüd olengi minagi haige ja mis nüüd teha?

Kui töökaaslasel tuvastati koroonaviirus, siis on soovitus ka teil püsida 14 päeva kodus.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid? 

Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini. Avalikke üritusi korraldada ei tohi.

Mida teha, kui ettevõtte töötajal on respiratoorsed haigussümptomid (näiteks köha ja palavik)?

Respiratoorsete sümptomitega töötaja peab jääma 14 päevaks koju. Teised töötajad võivad tavapärast töörutiini jätkata. Samal ajal tuleks neil oma tervist jälgida ning sümptomite tekkimisel jääda kodusele ravile. Vajadusel helistada perearstile või raskete sümptomite korral kutsuda kiirabi.  

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk ja vanuseline koosseis?

18. märtsi hommiku seisuga on Eestis registreeritud 258 koroonaviirusesse nakatumist, maakondadest on enim nakatunuid Harjumaal (101) ja Saaremaal (70).

Kokku on Eestis 18. märtsi hommiku seisuga tehtud 2020 Covid-19 testi. Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis www.digilugu.ee.

Enam kui pooled Eestis koroonaviirusesse nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat, vanemaealised (65 eluaastat ja enam) moodustavad nakatunutest ligi 11 protsenti. Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi.

Vanuses 20-29 inimesed moodustavad positiivse proovi andnutest 8,1 protsenti. 5-14-aastaste laste osakaal nakatunutest on 1,1 ning alla viieaastaste laste osakaal 0,8 protsenti.

Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Kas COVID-19 testi negatiivne tulemus tühistab 14-päevase isolatsiooni nõude?

Ei tühista.

Kes on pädev otsustama COVID-19 proovi tegemise või sellest keeldumise üle? Helistaja väitel olla tema perearst talle öelnud, et tema ei saa proovi võtmise üle otsustada.

Proovi võtmine toimub arstliku otsuse alusel, seega otsustab perearst proovivõtmise vajalikkuse. Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Inimesel on kohustus teavitada tervishoiutöötajat teavitada välismaalt tulekust, COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ning COVID-19 nakatunuga võimalikust kokkupuutest.

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva peale haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.

Inimene tuli reisilt, on karantiinis, tööandja kodus töötamist ei võimalda, perearst keeldub haiguslehte avamast kuna haigussümptomeid ei ole. Mida teha?

Kui tööandja otsustab töötajat mitte tööle lubada, siis ta peab ta säilitama töötajale 6 kuu keskmise töötasu seni, kuni töötaja on jälle tööle lubatud.

Kas riik kompenseerib haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% palgast päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

Haiguslehel kompenseeritakse kõigile ühtsetel alustel 70% palgast, mingeid erandeid kehtestatud ei ole.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meetmeid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene?

Jah, Terviseamet on jaganud infot lennujaamale, sadamatele ning maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene.

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetöö korraldatakse sel perioodil distantsõppena. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengust.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni

Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud?

Riigi toimimise huvides on oluline, et lasteaiad ja -hoiud oleks avatud nii palju, kui hädavajalik ning nii vähe, kui võimalik. Kui see on vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jätma lapsed koju. Kindlasti tuleb jälgida enda ja pereliikmete tervislikku seisundit. Soovitame lasteaial kujundada selge seisukoht ja teavitada vanemaid, et haigeid, selgete haigustunnustega või riskipiirkondadest reisilt tagasi tulnud lapsi lasteaeda ei toodaks ning neid lasteaeda vastu ei võeta. Lasteaial on õigus haigeid lapsi, kes ohustavad teiste tervist, koju saata. Munitsipaallasteaedade ja -hoidude lahtioleku ja töökorralduse otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus ning eraasutuste puhul pidaja.

Lasteaedade täielik sulgemine halvab elutähtsaid teenuseid, sest lasteaialapsed ei saa reeglina üksi kodus olla.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

• palavik (89,9%);
• kuiv köha (67,7%);
• väsimus (38.1%);
• röga (33,4%);
• hingamisraskused (18,6%);
• kurguvalu (13,9%);
• peavalu (13,6%);
• lihas- ja liigesvalu (14,8%);
• krambid (11,4%);
• iiveldus ja oksendamine (5.0%);
• ninakinnisus (4,8%);
• kõhulahtisus (3,7%) ja
• veriköha (0,9%);
• konjunktiivide ärritust (0.8%).

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Kas Hiinast võib postipakke tellida?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada?

Kõige olulisemad meetmed, mida koroonakriisi puhul eriolukord juurde annab, on võimalus:

• Kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida.
• Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud. Võimaldab piirata avalike koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas.
• Kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
• Samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

LAPSEVANEMALE

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetöö korraldatakse sel perioodil distantsõppena. Distantsõppe perioodi pikendamise vajadus otsustatakse iga kahe nädala järel, lähtudes olukorra arengust.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni.

Millised haridusasutused on suletud? Kas haridushooned võivad lahti olla?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös

Kas tulevad juhendid distantsõppe korraldamiseks nii haridusasutustele kui lapsevanematele?

Koolidele on edastatud esmased juhendid distantsõppe korraldamiseks. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas täpsemalt distantsõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakse, samuti kontaktid, kust lapsevanem saab lisainfot. Distantsõppe puhul saab lapsevanem toetada oma last samaväärselt sellele, mida teeb tavapärase koduse töö puhul. Õpetaja pädevuses on anda õpiülesanded ja suuniseid nende täitmiseks.

Kas distantsõppe detailid korraldab iga kool ise?

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Koolide kaupa võib praktika olla erinev.

E-õppe korraldamiseks jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo: www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused.

Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?

Tugiteenuste võimaluste küsimuses soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda

Kas õpetajad peavad töötama kodust?

Eesmärk on vältida inimeste kogunemist. Vajadusel tohivad õpetajad töötada koolis oma ruumides, kui välditakse suuri kogunemisi ja igal hetkel on võimalik tuvastada kontaktide ring. Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga. Kui on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus. Kindlasti ei tohi korraldada koolitusi ja seminare ja nõuda neil osalemist muul viisil kui distantsõppe korras.

Kas distantsõppe ajal tohib kool korraldada ekskursioone ja välisreise?

Ekskursioone, välisreise ja muid kogunemisi distantsõppe perioodil toimuda ei tohi.

Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase / õpetaja kodus?

Soovitame võimalusel füüsilist kontakti õppetöös vältida ning õppetöö korraldada distantsilt.

KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE
 

Alates 16. märtsist peatati koolides tavapärane õppetöö ning viidi üle kaug- ja koduõppevormile.

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel:

•    Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.
•    Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega;
•    Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas;
•    Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad;
•    Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga.
•    Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Õige käte pesemise juhend asub siin. Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. (PDF)

Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist distantsõppe ajal toetada?

Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele kui võtta aega katsetamiseks - ilma läbikukkumise hirmuta.

Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise tõendamiseks.

Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused. Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele - see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha.

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata, mida õppida, kui palju ja mis tulemusega.

ÕPILASELE

Olen õpilane. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

• Pese käsi
  Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
• Väldi kontakti
  Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist
  Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
• Kui sul on palavik, köha, nohu ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi
• Järgi hingamisteede hügieeni
  Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• Soovitused koolijuhile ja õpetajale seoses uue koroonaviiruse COVID-19 puhanguga (plakat) (PNG) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) 
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) 

• Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejatele seoses koroonaviirusega

• COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele (PDF)

JUHISED TERVISHOIUTÖÖTAJATELE

• Juhis tervishoiuteenuse osutajale (COVID-19) EST (PDF)
• Juhis tervishoiuteenuse osutajale (COVID-19) RUS (PDF)
• Proovivõtujuhis COVID-19 uuringuks EST (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 EST (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 RUS (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 ENG (PDF)
• Isolatsioonijuhend 2016 (PDF)
• Isolatsioonijuhendi lisad 3, 4, 5 (PDF)
• Kätehügieeni juhend 2014 (PDF)

INFOMATERJALID

• Soovitused koduses isolatsioonis või karantiinis olevale inimesele (PDF)

• Kuidas COVID-19 puhangu korral stressiga toime tulla? (PDF)

• Reisisoovitused (PDF)

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) 
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) 
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 (PDF)
• Loe, kuidas õigesti käsi pesta (PDF)
• Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste perioodil? (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil reisimisel silmas pidada? (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil üritustel osalemisel ja nende korraldamisel silmas pidada? (PDF)
• Mida saan ettevõttena oma töötajatele ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha? (PDF)
• Lihtsad poeskäigu reeglid, mis kaitsevad sind ja teisi (JPG)

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit.