Koroonaviiruse haigus COVID-19

OLUKORD EESTIS

Vabariigi Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020 ning rakendada erimeetmeid, näiteks:
• Õppetöö on üleviidud kaug- ja koduõppevormile.
• Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse.
• Spordivõistlused on keelatud 1. maini.
• Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll.
• Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile.
• Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.
• Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele.
• Spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sh hotellides ja majutusasutustes, suletakse.

Loe kehtestatud piirangutest täpsemalt Vabariigi Valitsuse veebileheküljelt.

Testitud inimestest on positiivse koroonaviiruse proovi andnuid 104 Harjumaa elanikku. Saare maakonnas on registreeritud 71, Võru maakonnas 29, Pärnu maakonnas 22 ja Tartu maakonnas 14 juhtumit.

Ida-Virumaal on testimise põhjal nakatunuid 5, Põlva maakonnas 3, Raplamaal 2 ning Viljandi maakonnas 2. Üks nakatanu on registreeritud Hiiumaal, Jõgeva maakonnas, Järva maakonnas, Lääne-Viru ning Valga maakonnas. 

Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid, enam kui pooled nakatunutest on vanuses 30-49 eluaastat.

Haiglaravil viibib hetkel 10 inimest, kes on stabiilses üldseisundis ning ei vaja intensiivravi.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites. Tänase seisuga suudavad laborid analüüsida päeva jooksul 500-600 proovi.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112. 

MIDA ME TEAME?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut.

Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) 

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha, nohu, hingamisraskused, otsi varakult abi

Palaviku, köha, nohu, hingamisraskuste tekkimisel võta ühendust tervishoiutöötajaga (perearstiga).

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

REISISOOVITUSED NEILE, KES SUUNDUVAD NAKKUSE LEVIKUPIIRKONDA

Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus väga kõrge.

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige:

• lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid;
• turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega;
• lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega;
• toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus väga kõrge.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha, nohu või hingamisraskused, tee järgmist:

• Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112.
• Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega.
• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti.
• Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt.
• Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.

• Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha, nohu või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga.
• Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust).
• Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
• Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi.

Korduma kippuvaid küsimusi saab lugeda siit »

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• Soovitused koolijuhile ja õpetajale seoses uue koroonaviiruse COVID-19 puhanguga (plakat) (PNG) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ürituste korraldamise kohta (PDF) 
• Info SARS-CoV-2 säilivuse kohta (PDF)
• Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejatele seoses koroonaviirusega

• COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele (PDF)

JUHISED TERVISHOIUTÖÖTAJATELE

• Juhis tervishoiuteenuse osutajale esmatasandil (COVID-19) (PDF)

• Proovivõtujuhis COVID-19 uuringuks EST (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 EST (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 RUS (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 ENG (PDF)
• Isolatsioonijuhend 2016 (PDF)
• Isolatsioonijuhendi lisad 3, 4, 5 (PDF)
• Kätehügieeni juhend 2014 (PDF)

INFOMATERJALID
 

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit.