Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm water and soap and use alcohol-based hand disinfectant in public areas. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Washing and disinfecting your hands will kill the virus that gets on your hands. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) Learn how to wash your hands properly (PDF)

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad. When using public transport, gloves and bag handles must be cleaned in addition to hand disinfection.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Immediately throw it in the trash and then clean your hands. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (part of your forearm) but not your bare hand.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Covering the mouth and nose prevents germs and viruses from spreading. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. If you sneeze against your naked hand, germs and viruses can get through you to other people and objects you touch.

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Avoid contact (at least 1m) with people who have external signs of illness, such as cough or sneezing. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. If you stand too close to the person with the symptoms, you may be inhaled as a sneeze and become ill yourself.

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. In public places, your hands are exposed to a number of objects and surfaces that may have recently been contaminated by viruses. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. If you touch your eyes, nose, or mouth with their hands, there is a possibility that the virus may be transmitted to you.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi If you have fever, cough and difficulty breathing, seek early help

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused). Tell your health care professional that you have traveled in the risk area where COVID-19 has been reported, or that you have been in close contact with someone who has traveled in the risk area and has symptoms of respiratory illness (fever, cough or breathing difficulties).

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud. Carefully follow your usual hand hygiene requirements and if possible stay home until you are well.

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Do not consume raw or undercooked meat or uncooked milk. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju. You also did not consume unwashed fruits and vegetables.

Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Passengers in the risk area and people living in the risk area have a high probability of becoming ill.

COVID-19ga seotud sarnaste rühmaviisiliste haiguste esinemise riski, mida on täheldatud Itaalias ja teistes Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna riikides ja Ühendkuningriigis, peetakse hetkel keskmiseks või kõrgeks. The risk of COVID-19 related group-related diseases observed in Italy and other countries of the European Union, the European Economic Area and the United Kingdom is currently considered to be medium or high.

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea . The COVID-19 high-risk areas according to the Health Board's risk assessment are the People's Republic of China, Italy, Iran and South Korea .

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige: When traveling to the area where the virus is transmitted, always observe hand hygiene requirements and avoid:

• lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid; close contact with people who have symptoms of respiratory disease;
• turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega; markets dealing with live or dead animals;
• lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega; close contact with animals (including wild animals, domestic and farm animals) and their excrement;
• toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. raw or uncooked meat, uncooked milk. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju. Greasy fruits and vegetables should also not be consumed.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Passengers in the risk area and people living in the risk area have a high probability of becoming ill.

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea COVID-19 High Risk Areas according to Health Authority Risk Assessment, People's Republic of China, Italy, Iran and South Korea

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, tee järgmist: If you have been within the spread range of the virus and have experienced fever, cough or breathing difficulties within 14 days of your trip:

• Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Contact your GP first by phone or ask for a GP 1220. Tell your doctor about your recent stay in a risk area and your arrival in Estonia. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. There you will find instructions on how to proceed. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112. If your condition is critical and you need to be hospitalized, contact an ambulance at 112.
• Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega. Stay indoors and avoid contact with other people.
• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti. Immediately throw it in the trash.
• Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (forearm) instead of your bare hand.
• Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. When you arrive at a health care facility, you may be given a mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks. This is to protect health professionals and other people.

• Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga. Monitor your health for 14 days and contact your doctor immediately by telephone if you develop fever, cough or breathing difficulties.
• Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele. If possible, stay at home (using the opportunity to work from home), the same applies to students.
• Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti. Avoid public transport and crowded places when possible.
• Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi. Use the help of friends, family, or a food courier to replenish food supplies as needed.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita kehtestada erimeetmeid turistidele või piiranguid reisimisele. The World Health Organization (WHO) does not recommend specific measures for tourists or restrictions on travel.

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) Health Board Recommendations for Schools and Preschool Presidents on COVID-19 Prevalence in the World (PDF)  
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ja suurürituste läbiviimise kohta (PDF) COVID-19 Health Board Recommendations for Public and Major Events (PDF)  
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) Health Board Recommendations for Cleansing and Disinfecting the Coronavirus (COVID-19) Risk of Infection (PDF)  

Plaanis on minna välisreisile, millega pean arvestama? Planning on a trip abroad that I need to consider?

Seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisega täiendavaid meetmeid (tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin) haiguse leviku takistamiseks, sealhulgas piirkondades, kus praegu ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Due to the spread of coronavirus and the resulting rapidly changing situation, additional measures (health check-in, movement restrictions, quarantine) may be introduced at short notice in several countries to prevent the spread of the disease, including in areas where there are currently no movement restrictions or travel warnings. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt. The risk of being subject to quarantine or curfews may arise suddenly.

Reisi planeerimisel soovitame kindlasti konsulteerida oma reisi- ning kindlustuspakkujaga, et olla teadlikud tingimustest haigus- ja karantiinipiirkondade laienemisel. When planning a trip, we strongly recommend that you consult with your travel and insurance provider to be aware of the conditions for expanding sick and quarantine areas.

Soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid ja oma välisreis registreerida . We recommend that you follow the instructions of your local authorities and register your trip abroad .
Konsulaarabi: +372 5301 9999 Consular assistance: +372 5301 9999

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. The COVID-19 high-risk areas according to the Health Board's risk assessment are the People's Republic of China, Italy, Iran and South Korea.

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile? Why is COVID-19 subject to stricter measures when the disease is known to be similar to influenza?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid. According to today's information, the symptoms of COVID-19 are similar to those of influenza, as there is still uncertainty about the spread of the virus and the symptoms it causes, and more stringent measures are being taken proactively.

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. There are two phases to dealing with COVID-19. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Estonia is currently in the first phase of its efforts to completely limit the spread of the disease through the early detection of infected persons. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. If we find ourselves in a situation where the spread of the disease on the ground can no longer be avoided, today's treatment of the suspect patient and contacts is no longer sustainable. Sellises olukorras rakendame nö faas 2, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. In this situation, we apply Phase 2, which has strategies similar to the flu approach. Ehk hospitaliseeritakse vaid inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. While only people who need it for clinical indications are hospitalized, others are advised to stay at home. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas hospitaliseerimist 1000 inimest, neist suri 95. An example is the 2017/2018 flu season, during which 1000 people needed hospitalization, 95 of whom died.

Kas on põhjendatud tööandja poolt mõõta igapäevaselt töötaja kehatemperatuuri? Is it reasonable for the employer to measure the body temperature of the employee on a daily basis?

Hetke epidemioloogilist olukorda arvesse võttes ei ole töötajate kehatemperatuuri igapäevane kontrollimine vajalik. Given the current epidemiological situation, daily monitoring of body temperature is not necessary.

Kas 14-päevane isolatsioon on vajalik ka siis, kui viibisin vaid riskipiirkonnas asuvas lennujaamas? Is 14-day isolation necessary even if I was only in an airport at risk?

Kui viibiti vaid lennujaamas ning puudus kokkupuude COVID-19 juhuga, siis ei ole 14-päevane isolatsioon vajalik. If you were only at the airport and had no exposure to COVID-19, 14-day isolation is not required.

Kas on infot teiste bussis viibinute kohta? Is there information about other people on the bus?

Bussis viibis kokku 20 inimest (sh haigestunu, tema laps ja bussijuht). A total of 20 people were on the bus (including the ill, his child and the bus driver). Samuti on teada, et buss peatus teel Riiast Tallinnasse ka Pärnus, kus väljus 3 inimest. It is also known that the bus stopped on the way from Riga to Tallinn in Pärnu, where 3 people left.

Kõigi bussis viibinutega on võetud ühendust ja neile on jagatud vajalikku infot. Everyone on the bus has been contacted and provided with the necessary information. Kõiki bussis viibinuid käsitletakse kui kontaktseid. Everyone on the bus is treated as a contact. Nende inimeste tervist jälgitakse 14 päeva, sel ajal soovitatakse neil püsida kodus, vältida sotsiaalseid kontakte. These people are monitored for 14 days, during which time they are advised to stay at home and avoid social contact. Haigus avaldub keskmiselt 5.–7. On average, the disease manifests itself on 5-7. päeval. during the day. Sümptomite avaldumise korral tehakse laboratoorsed analüüsid, millega kinnitatakse, kas isik on nakatunud COVID-19-sse või mitte. If symptoms develop, laboratory tests are performed to confirm whether or not the person is infected with COVID-19.

Kas on infot Istanbuli-Riia lennul viibinute kohta? Is there information on those on the Istanbul-Riga flight?

Lennukis viibinute ja muu lennuga seotud asjaolude välja selgitamisega tegelevad Läti kolleegid. Latvian colleagues are involved in the investigation of boarding and other circumstances related to the flight.

Mitu kontaktset hetkel on tuvastatud? How many contacts are currently detected?

Bussis viibis 20 inimest (sh haigestunu, tema laps ja bussijuht). There were 20 people on the bus (including the ill, his child and the bus driver). Kõigi bussis viibinutega on võetud ühendust ja antud teada, et neil on potentsiaalne oht haigestuda. Everyone on the bus has been contacted and reported to have a potential risk of illness. Inimestele antakse soovitus püsida 14 päeva kodus. People are advised to stay at home for 14 days. Haiguse avaldumiseks kulub keskmiselt 5–7 päeva. On average, it takes 5-7 days for the disease to appear.

Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele? Have guidelines for schools, students, teachers been prepared and sent?

Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. The Health Board has sent draft recommendations for schools to the Ministry of Education and Research, which is competent to draw up guidelines for schools. Terviseameti soovituste kohaselt võiks riskipiirkonnast tulnud õpilased jääda 14-ks päevaks koduõppele. According to the Health Board's recommendations, students from the at-risk area could stay home for 14 days. Koolides ja lasteaedades tuleks järgida tavapärasest veelgi rangemalt hügieenireeglite täitmist. Higher standards of hygiene in schools and kindergartens should be enforced.

Kas Eestil on plaanis rakendada eriolukord? Does Estonia plan to implement a state of emergency?

Ei ole plaanis. Not planned. Arvestades hetke epidemioloogilist olukorda oleks see ebaproportsionaalne meede. Given the current epidemiological situation, this would be a disproportionate measure.

Mis peaks juhtuma, et välja kuulutada eriolukord? What should happen to declare a state of emergency?

Eriolukorra väljakuulutamiseks peaks haigus saavutama epideemiamõõtme, millega tervishoiusüsteem toime ei tule. To declare a state of emergency, the disease should reach an epidemic dimension that the health system cannot cope with.

Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama? What is the capacity of our healthcare system if COVID-19 should become more widespread in Estonia?

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. There are two phases to dealing with COVID-19. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Estonia is currently in the first phase of its efforts to completely limit the spread of the disease through the early detection of infected persons. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. If we find ourselves in a situation where the spread of the disease on the ground can no longer be avoided, today's treatment of the suspect patient and contacts is no longer sustainable. Sellises olukorras rakendame nö teise faasi, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. In this situation, we apply a second phase, with strategies similar to the flu approach. Sel juhul hospitaliseeritakse vaid need inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. In this case, only people who need it for clinical indications will be hospitalized, while others who are ill are advised to stay at home. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas hospitaliseerimist 1000 inimest, neist suri 95. An example is the 2017/2018 flu season, during which 1000 people needed hospitalization, 95 of whom died.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik? Are transport companies (airport, ports, bus companies, etc.) informed about what action should be taken if a person suspected of being in COVID-19 is in the vehicle?

Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Previously, when China was the main risk area, we had provided information to airports and ports. Maismaatransporti polnud seni teavitatud, kuid seda tehti 27. veebruaril. Land transport had not yet been notified, but it was on 27 February. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik. By now information has also been provided to land transport companies and they know what action to take when a COVID-19 suspect is in the vehicle.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid? Are there any restrictions on the organization of (international) events?

Hetke epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koostab ja annab Terviseamet välja kriteeriumid, mida järgida suurürituste korraldamisel. Based on the current epidemiological situation, the Health Board develops and publishes criteria to be followed when organizing major events. Sealjuures on ürituste korraldajatel õigus rakendada soovi korral rangemaid meetmeid. Event organizers have the right to take more stringent measures if they wish.

Kas Tallinnas on tulenevalt suuremast rahvastikuarvust ka suurem oht COVID-19 suhtes, kui teistes Eesti piirkondades? Is there a greater risk of COVID-19 in Tallinn due to the larger population than in other regions of Estonia?

Täna on Eestis tuvastatud üks COVID-19 haigestunu, kes isoleeriti koheselt. Today, one COVID-19 patient has been identified in Estonia who was immediately isolated. Samuti on välja selgitatud kontaktsed ning neile on jagatud soovitused haiguse potentsiaalse leviku peatamiseks. Contacts have also been identified and recommendations have been given to stop the potential spread of the disease. Seega on täna olukord nii Tallinnas kui ka kogu Eestis kontrolli all. Thus, today the situation in Tallinn as well as in Estonia is under control.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga? What are the recommendations for employers regarding workers who have been in a risk area or have been exposed to COVID-19?

Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Where possible, allow workers to stay home for 14 days after exposure to COVID-19 or after returning from risk area. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik välja kirjutada haigusleht. It is possible to prescribe a medical record by reasoned decisions of the doctor. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigusleht või hooldusleht ning selle alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras. In this case, a sickness or care certificate is issued to the patient and benefits are paid by the EHIF in accordance with the normal procedure.

Apteegis maske ei ole, kust saada maske? There are no masks in the pharmacy, where can I get them?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on probleemid. The Health Board is aware that there are problems with the supply of masks. Euroopa tasemel otsitakse sellele lahendusi, kuid Terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele. Solutions are being sought at European level, but the Health Board itself does not deal with retail supply problems.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. The use of masks as a prophylactic measure for the common person is not justified. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tagajärjel ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks. Moreover, as a result of wearing masks unnecessarily, there will not be enough masks for people who have a real need to wear them.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente? How can people working in the service sector protect their employees and customers?

Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid: Follow standard respiratory disease prevention measures:

• Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Sneezing or coughing your mouth and nose with a paper handkerchief that later finds its way into the trash. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. In case of emergency, a sleeve is suitable for covering the mouth and nose.
• Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Clean hands with water and soap or alcohol-based disinfectant solution (especially after coughing or sneezing). Tõhusaks meetmeks on ka poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele kasutamiseks. Disinfectants installed in stores for use by customers and staff are also effective measures.
• Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Avoid contact with eyes, nose and mouth. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud. The disease can also spread by touching small objects and then touching your eyes, nose or mouth.

Kus leida soovitusi, mida bussifirmad saaksid reisijatele edastada. Where to find recommendations for bus companies to pass on to passengers.

TA kodulehel on soovitused reisijatele eesti, inglise ja vene keeles. TA website offers recommendations for travelers in Estonian, English and Russian. Eesti keeles on ka soovitused COVID-19 ennetamiseks ja leviku piiramiseks. There are also recommendations in the Estonian language to prevent and limit COVID-19.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud? What to do when a person suspects that they are infected?

Tutvuda veebilehega: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Check out the website: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonavirus

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil , kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, palavik, hingamisraskus) ja kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas . COVID-19 is suspected in a patient with acute respiratory infection (with at least one of the following symptoms: cough, fever, difficulty breathing) who had been in close contact with COVID-19 or was in the COVID-19 risk area for 14 days prior to onset of symptoms.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. If a person suspects that they are infected with COVID-19, they should call their GP. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga. The family doctor will evaluate the patient's medical history and, if necessary, arrange for hospitalization with the patient.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. If the family doctor is not available, call the family doctor's helpline 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda endale kiirabi. If you are ill, you should call for an ambulance. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest. In doing so, inform the health care professional about the presence of COVID-19 at risk and / or exposure to COVID-19.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse. You must not go directly to the EMO or the children's hospital.

Kas lasteasutusel on õigus keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest? Does the child care institution have the right to refuse to admit a child who was asymptomatic but was at risk to the child care institution?

Jah, kui see on kooskõlas lasteasutuse sisekorraga. Yes, if it is in accordance with the internal rules of the child care institution

Mida peaksid tegema riskipiirkonnas reisil viibinud õpetajad? What should teachers do when traveling in a risk area? Mida teha, kui lapsevanemad ei soovi, et riskipiirkonnas reisil viibinud õpetaja koolis viibiks? What if parents do not want a teacher traveling to a risk area to attend school?

Samamoodi nagu kõik riskipiirkonnast saabunud inimesed, võiks ka õpetajad võimalusel 14 päeva pärast riskipiirkonnast naasmist kodus olla. Like all people from the risk area, teachers could possibly be at home 14 days after returning from the risk area. Vajadusel saab perearst otsustada, kas haigus-või hooldusleht on õigustatud. If necessary, the GP can decide whether the sickness or care certificate is justified. Siinjuures peaksid lapsevanemad arvestama, et praegu teadaoleva info kohaselt ei ole sümptomiteta inimene nakkusohtlik. In doing so, parents should be aware that, as currently known, a person without symptoms is not infectious.

Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama? Should general and special care facilities (eg nursing homes, shelters, etc.) restrict patient access?

Üld- ja erihoolekande asutuste külastuspiirangute soovitused on sarnased nagu rakendatakse gripi ja teiste respiratoorsete haiguste leviku piiramiseks. Recommendations for visiting restrictions on general and specialty care facilities are similar to those used to limit the spread of influenza and other respiratory diseases. Teavitada külastajaid, et haigena mitte asutusse tulla, kuna vanemad inimesed on eriti ohustatud gripi ja muude viirusnakkuste poolt. Inform visitors not to be sick as older people are particularly at risk from influenza and other viral infections. Eraldi külastajate kontroll ei ole vajalik. No separate visitor control is required.

Kas ja kus on võimalik teha tasulist laboratoorset testimist COVID-19 suhtes? Is it possible to perform paid laboratory testing for COVID-19 and where?

Tasulisi teste Terviseamet ei teosta. Paid tests are not performed by the Health Board.

COVID-19 kahtluse korral helistada perearstile, kes võtab anamneesi ja kaalutletud vajadusel korraldab hospitaliseerimise. In case of doubt, call a family doctor who has a history of COVID-19 and arranges for hospitalization when the need arises. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid. The hospital shall isolate the patient and perform the necessary laboratory tests.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koronaviiruse testi tulemus? What do positive and negative coronavirus test results mean?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus. If you have been tested for Sars-CoV-2 and the test is positive, you are certain that you have COVID-19 disease.
Kui test on negatiivse, aga saabusid riskipiirkonnast, siis tuleb oma tervist edasi jälgida 14 päeva jooksul või kuni haigussümptomid avalduvad. If the test is negative but arrives from the area at risk, you should continue to be monitored for 14 days or until symptoms develop. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole Sars-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust. A negative result does not necessarily mean that you are not infected with Sars-CoV-2, but may be a latency period, in which case the test will not show a positive result.

Mis on koroonaviirus? What is Coronavirus?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Coronaviruses are a family of viruses that cause infections in humans and animals, including many birds. Koroonaviiruseid peetakse zoonoosideks ehk need on võimelised levima loomade ja inimeste vahel. Coronaviruses are considered zoonoses, ie they are capable of spreading to animals and humans. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad viiruse tüved, mis ongi võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. The evolution of animal coronary viruses results in virus strains that are capable of being transmitted from animals to humans and then spread to humans. Selle tulemusel saavad alguse koroonaviiruste puhangud nagu juhtus näiteks MERS-CoV ja SARS-ga. As a result, outbreaks of coronaviruses such as MERS-CoV and SARS start. Tänaseks on tuvastatud seitset tüüpi koroonaviirust, mis on võimelised inimestele levima ja sümptomeid tekitama. To date, seven types of coronaviruses have been identified that are capable of spreading to humans and causing symptoms.

Miks on uue viiruse haigusjuhud murettekitavad? Why are cases of the new virus worrying?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. The new coronavirus strain SARS-CoV-2 discovered in China has not been previously identified in humans. Uute, seni tundmatute, viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Outbreaks of new, hitherto unknown, viruses in humans are always a major public health concern. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. This is especially true when knowledge of the properties of new viruses is very limited. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud haigust ravida. For example, if one does not know how the virus spreads to humans, how serious the disease is it causes and how to treat the disease.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19? How Serious is COVID-19 caused by SARS-CoV-2?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. At present, the information available to the ECDC is very limited, but the new coronavirus strain detected in China has been found to be genetically and in some other respects similar to the 2003 SARS virus. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. The disease caused by the new coronavirus is predominantly mild, with flu-like symptoms, and rarely more severe. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused. The course of the disease can be aggravated by prior chronic conditions such as hypertension and other cardiovascular diseases, diabetes, liver disease and other respiratory diseases.

Millest sai puhang alguse? Where did the outbreak start?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad. The new coronary virus is most likely SARS-CoV-2 of animal origin, but studies are still ongoing to confirm the source of the agent and the means of transmission.

Missugused on viiruse ülekande viisid ja kui kergesti see levib? What are the ways in which a virus is transmitted and how easily does it spread?

Hiina ametlikud allikad on kinnitanud, et on täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik sh on haigestunud ka mõned tervishoiutöötajad. Official Chinese sources have confirmed that limited human-to-human transmission has been reported, including some health workers. Hetkel Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusel (ECDC) puuduvad piisavad epidemioloogilised andmed nende väidete kinnitamiseks. Currently, the European Center for Disease Prevention and Control (ECDC) does not have sufficient epidemiological data to support these claims.

Mille poolest erineb piiratud inimeselt inimesele ülekandumine püsivast inimeselt inimesele ülekandumisest? What is the difference between a limited human to human transmission and a permanent human to human transmission?

Piiratud inimeselt inimesele ülekandumise korral on viiruse leviku eelduseks lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). In case of limited human-to-human transmission, close contact with the diseased human body fluids (blood, faeces, urine, saliva, sperm) is a prerequisite for the spread of the virus. Püsiva inimeselt inimesele ülekande korral levib haigus inimeste vahel väga kergesti ning on sealjuures võimeline väljuma lähedases kontaktis olnud inimgruppidest, näiteks perekonnast või töökollektiividest. In the case of persistent human-to-human transmission, the disease spreads very easily between people and is able to leave groups of people in close contact, such as family or work groups.

Miks on oluline märgata tervishoiutöötajate nakatumist? Why is it important to notice the infection of health professionals?

Tervishoiutöötajad on pidevas kontaktis haigetega, mis suurendab nende riski ka ise haigestuda. Healthcare professionals are in constant contact with patients, which increases their risk of becoming ill themselves. Seetõttu on tervishoiutöötajate hulgas nakatumine üks esimesi märke, et viirusele on iseloomulik inimeselt inimesele levik. Therefore, infection among health professionals is one of the first signs that the virus is characterized by human-to-human transmission.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu? Is Wearing a Mask an Effective Protection against Coronavirus Infection?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. The best protection against the spread of an infectious disease is to observe normal hygiene requirements.

Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt. Masking may be helpful in risk areas, in particular limiting the spread of infection from infected people.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Respiratory protection is particularly needed for those in the risk area or exposed to infected or suspected persons, such as healthcare professionals, carers and family members.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid. Respirators with appropriate protective efficacy (FFP2 / FFP3) are recommended for close contact with symptomatic patients (eg 1m away and for at least 15 minutes).

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. In the absence of a respirator, a (surgical) protective mask may be used, but it should be noted that once the mask has become wet, the protective efficacy will be reduced and replaced. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades. FFP2 / FFP3 respirators are sold at workplace safety centers and other PPE outlets.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida riskipiirkonda reisimisel? What are some tips for traveling to a risk zone?

Võimalusel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist. Traveling to a risk area should be avoided where possible.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud. Passengers in the risk area are advised to observe normal hygiene requirements such as hand washing rules and to avoid direct contact with people with influenza-like illness.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega. It is certainly worthwhile to refrain from visiting live markets for live birds and animals and to contact animals and birds and their excreta.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda. After returning from the risk area, you should be monitored for health within 14 days, and if you have fever, cough or breathing difficulties, you should immediately contact a physician and inform your traveler to the risk area.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. It is important to remember that during this time of year, the number of respiratory infections has increased. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal. If you have not visited the disease risk area in the last two weeks, the chances of infection with a new type of coronavirus are very low.

Millised on koroonaviiruse sümptomid? What are the symptoms of coronavirus?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused. Symptoms are flu-like: fever 38 ° C, cough, difficulty breathing. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga. Special attention should be paid to these symptoms if the patient has previously traveled within the risk area (within 14 days) or had a direct contact with a previously confirmed case.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel? What are the guidelines for monitoring your health?

Pärast riskipiirkonnast saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda. After arriving from the risk area, monitor your health for 14 days, and if you develop a fever of 38 ° C, cough, or difficulty breathing, call your doctor and inform him / her of your trip to the risk area.

Kas Hiinast võib postipakke tellida? Can I order parcels from China?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada. The new type of COVID-19 coronary virus does not spread with goods arriving from China, so mail packages ordered over the Internet can be received and opened without fear of being infected.

Miks on soovitused muutunud? Why have the recommendations changed?

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. The infection situation is constantly changing, and as a result, the recommendations are changing. Tervisemat tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele jne. Health is based on WHO and ECDC information - risk assessments, number of cases and human-to-human transmission, etc.

Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks. These are standard precautions that are used to limit the potential spread of the disease.

LAPSEVANEMALE FOR PARENT

Saabusime just riskiriigist. We just arrived from a risk country. Mida teha? What to do?

Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. There is a high probability that those returning from the risk area may lead to infection. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt. The most recent overview of risk areas can be found on the website of the Health Board.

Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist. If you have traveled with your family from a risk area, we ask you and other family members to stay home for 14 days and monitor your health. Palun ärge saatke riskipiirkonnas käinud lapsi kooli, lasteaeda või teise haridusasutusse ka siis, kui kellelgi haigussümptomeid pole. Please do not send children who have been at risk to a school, kindergarten or other educational institution even if no one has symptoms of the disease.

Kui teil on palavik, köha ja hingamisraskused, otsige varakult abi. If you have fever, cough and difficulty breathing, seek early help. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas või te olite lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid. Inform your healthcare professional that you have been in the COVID-19 risk area or that you have been confirmed in close contact with COVID-19 with symptoms of respiratory disease.

Teavitage lapse koju jäämisest ja selle põhjustest esimesel võimalusel ka haridusasutust. Inform the educational institution as soon as possible of the child's stay at home and its reasons.

Õppetöö korraldamine kodus viibimise perioodil toimub kokkuleppel haridusasutusega. Teaching is organized during the stay at home in agreement with the educational institution.

Õppeasutustel palume suhtuda mõistvalt ning võimaldada õpilastel 14 päeva kodus õppida ja leppida vajadusel kokku järele vastamise viisides. Educational institutions are asked to be sympathetic and allow students to study at home for 14 days and agree on ways to respond when needed.

Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast. We just came from the coronavirus risk area. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor ei ole nõus lapse kodus viibimisega 14 päeva jooksul. My child's classmate / teacher / principal does not consent to the child staying at home for 14 days. Mida teha? What to do?

Haridusasutuse kohustus on tagada kõikide õpilaste turvalisus, sealhulgas minimeerida risk nakkushaigustega kokku puutumiseks. It is the responsibility of the educational institution to ensure the safety of all students, including minimizing the risk of exposure to communicable diseases. Kahtluse korral tasub ühendust võtta perearstiga, kes jagab edasisi nõuandeid ning vajadusel väljastab haridusasutusest puudumise tõendi. If in doubt, you should contact your GP, who will provide further advice and, if necessary, issue a certificate of absence from the educational institution. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust. It is important to remember that as long as a person has no symptoms, he or she cannot suspect the coronavirus.


Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. We just came from the coronavirus risk area and we have no symptoms. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor keelduvad lapse vastuvõtmisest. My child's classmate / teacher / principal refuses to accept the child. Miks? Why?

Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest. An educational institution has the right to assess risks and refuse to admit a child who has been asymptomatic but has been in a risk area to a child care institution. See on ka Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitus. It is also a recommendation of the Health Board and the Ministry of Education and Research.

Minu laps on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane. My child is a student at Tallinn Kristiine Gymnasium. Kas mina ja teised pereliikmed peavad samuti 14 päevaks koju jääma? Do I and other family members also have to stay home for 14 days?

a) Juhul, kui laps on nakatunu klassikaaslane a) If the child is a classmate of the infected person
Sellisel puhul on laps Terviseameti jälgimise all kui lähikontaktne. In this case, the child will be monitored by the Health Board as a close contact. Kui teiega ei ole ühendust võetud, palun kontakteeruge esimesel võimalusel Terviseametiga. If you have not been contacted, please contact the Health Board as soon as possible. Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. All students of Tallinn Kristiine Gymnasium must stay at home for 14 days. Seni kuni lapsel haigussümptomid puuduvad, ei pea teised pereliikmed piirama oma igapäevaseid tegevusi. As long as the child has no symptoms, other family members do not have to limit their daily activities. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koroonaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik. It is important to remember that as long as a person has no symptoms, he or she cannot be suspected of being a coronavirus and is not infectious. Jälgige enda ja oma lapse tervist ning lähtuge Terviseametilt ja koolilt saadavatest täpsematest juhistest. Keep track of your health and that of your child, and follow the specific instructions from the Health Board and the school.

b) Juhul, kui laps ei ole nakatunu klassikaaslane, kuid on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane b) If the child is not a classmate of the infected person but is a student of Tallinn Kristiine Gymnasium
Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. All students of Tallinn Kristiine Gymnasium must stay at home for 14 days. Kui lapsel haigussümptomid puuduvad, võivad tema pereliikmed jätkata oma igapäevaseid tegevusi. If the child has no symptoms, his or her family members can continue their daily activities.

Juhul, kui pere teised lapsed käivad teistes koolides/lasteaedades, siis pole põhjust nende koolis ja lasteaias käimist piirata. If the other children in the family attend other schools / kindergartens, there is no reason to restrict their attendance at school and kindergarten.

Elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lähedal või elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilase läheduses. I live near Tallinn Kristiine Gymnasium or live near a student at Tallinn Kristiine Gymnasium. Kas pean samuti 14 päevaks koju jääma? Do I also have to stay home for 14 days?

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ümbruses ohtu ei ole. There is no danger around Tallinn's Kristiine Gymnasium. Samuti ei kujuta endast ohtu karantiinis viibiv COVID-19 positiivne õpilane, kui temaga kokkupuudet ei ole. Similarly, a COVID-19 positive student in quarantine does not pose a threat if they are not in contact. Nakkusohtlikud ei ole ka COVID-19 haigega kokku puutunud lapsed, seni kuni neil puuduvad haigussümptomid. Children exposed to COVID-19 are also not infectious as long as they have no symptoms.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses? What should I do if I live in a closed educational institution in order to avoid the risk of a suspected person or infection?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Act normally and follow precautionary measures during the communicable disease period. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt. The latest information on coronavirus risk assessment is available on the Health Board website.

Kuidas tagatakse laste turvalisus ja nakkusohu elimineerimine Tallinna Kristiine Gümnaasiumis? How is the safety of children and the elimination of the risk of infection at Tallinn Kristiine Gymnasium ensured? Kas kooli desinfitseeritakse? Is the school disinfected?

Kooliruumid ja -sisustus desinfitseeritakse ning 14 päeva jooksul jälgivad kool ja Terviseamet laste tervist koostöös lapsevanematega. The school premises and equipment are disinfected and the school and the Health Board monitor the health of the children in cooperation with parents within 14 days. Juhul, kui on kindel veendumus, et kellelgi koroonaviirust ei ole, alustatakse taas õppetööd. If there is a firm belief that no one has the coronavirus, then education will resume. Vajaduse tekkimisel on koolijuhil õigus pikendada 14-päevast perioodi. If necessary, the school head has the right to extend the period of 14 days.

Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas ning ta käib/s koolis. I know that my child's kindergarten / school / course / training / hobby partner has been in a risk zone and is attending school. Mida teha? What to do?

Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust. It is important to remember that as long as a person has no symptoms, he or she cannot be suspected of having the coronavirus. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige, ja te olete veendunud, et temal pole juba COVID-19 analüüsi tehtud, siis sellest tuleb kindlasti teavitada koolijuhti, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks. If a child from a risk area appears to be ill and you are convinced that they have not already performed a COVID-19 analysis, be sure to inform the school head, who will take the necessary measures to ensure the safety of all children.

Räägitakse, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. My child's kindergarten / school / course / training / hobby school is said to have been infected with coronavirus. Mida teha? What to do?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Such information must be handled carefully and delicately so as not to traumatize the child or the parents. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda kooli juhtkonna poole täiendava informatsiooni saamiseks. If you are convinced that your child's kindergarten / school / course / training / hobby partner is a laboratory confirmed COVID-19 infected and you are convinced that this child is not already at home or in hospital, you can go to school management for further information.

Mina/minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga. I / my child has been exposed to a suspected coronavirus. Mida teha? What to do?

14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. It is worth monitoring your health for 14 days. Haigusnähtude ilmnedes (köha, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112. If symptoms occur (cough, fever, breathing difficulties), contact your GP or family doctor's helpline at 1220. If you or your child is in a very poor state of health, call 112.

Minu lapsel/lapse haridusasutuses toimub peagi suur üritus, kuhu tulevad kokku õpilased erinevatest koolidest/linnadest. My child / child's educational institution is about to have a big event bringing together students from different schools / cities. Kas see tuleks praegu ära jätta? Should it be dropped now?

Ürituse korraldajad peaksid hoolikalt kaaluma ürituse korraldamise vajalikkust ning pöörama üritusega seotud teavituses kohast tähelepanu nakkusohu ennetamisega seotud infole, sealhulgas rõhutama Terviseameti soovitusi. Event organizers should carefully consider the need to organize an event and pay due attention to infection prevention information, including highlighting the Health Board's recommendations, when communicating with an event.

Hetkeolukord pole selline, et oleks vaja ära jätta kõik õpilasüritused, küll aga ei tohiks üritustest osa võtta õpilased, kes on 14 päevaks jälgimisele jäetud ja kellel esinevad haigussümptomid. The current situation is not such that it is necessary to exclude all student activities, but students who have been left on observation for 14 days and who have symptoms of the disease should not attend.

Soovitame kahtluste korral konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga. In case of doubt, we recommend that you consult your local authority and the Health Board. Palume hoida kinni üldisest tervisekaitsenõuetest. Please respect the general health requirements.

Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon/õppereis välisriiki. My child's educational institution is planning an excursion / study trip abroad. Kas see tuleks praegu ära jätta? Should it be dropped now?

Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. The Health Board advises against traveling to risk areas. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab Terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt. The latest information on risk areas can be found on the website of the Health Board and the Ministry of Foreign Affairs.

Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem. We urge you to follow the usual precautionary measures for the prevention of communicable diseases everywhere and to keep in mind that airports and other transport hubs are crowded places with a higher overall risk of communicable diseases.

Pärast reisi riskipiirkonda tasub oma tervist jälgida 14 päeva jooksul ning sümptomite ilmnemisel võtta ühendust oma perearstiga või helistada numbril 1220. Haridusasutuse juhtkonnal tasub olla valmis töö ümberkorraldamiseks kaugtööna. After a trip to the area at risk, it is best to monitor your health within 14 days and contact your family doctor or call 1220 if you experience symptoms.


Peagi toimuvad koolikatsed, kuhu tuleb kokku palju õpilasi erinevatest koolidest. School tests are coming soon, bringing together many students from different schools. Kas need toimuvad? Are they happening? Kas nende toimumine on mõistlik? Is it reasonable for them to happen?

Vastav otsus tehakse peatselt. The decision will be made shortly. Arvestada tuleb, et Eestis pole hetkel koronaviiruse ulatuslikku levikut, mistõttu risk koolikatsetel nakatuda on madal. It should be borne in mind that there is currently no widespread spread of coronavirus in Estonia, which means that the risk of contracting school tests is low.

KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE FOR THE SCHOOL MANAGER AND TEACHER

Olen õpetaja/treener ning arvan, et üks mu õpilastest on nakatunud koroonaviirusesse. I'm a teacher / trainer and I think one of my students is infected with coronavirus. Mida teha? What to do?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, arvestades ka võimalikku kahju lapse mainele. Such information should be handled with care and sensitivity, also considering the potential damage to the child's reputation. Kui te olete veendunud, et teie lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikooli õpilane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba arstlikul jälgimisel, võite pöörduda lapsevanema poole ja soovitada tal pöörduda arsti poole. If you are convinced that your kindergarten / school / course / training / hobby student is a laboratory confirmed COVID-19 infected and you are convinced that this child is not already under medical supervision, you can contact your parent and recommend Get medical attention.

Koroonaviiruse sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused ja COVID-19 haige peab olema tulnud haiguse riskipiirkonnast või tal peab olema olnud lähikontakt* COVID-19 haigega. Symptoms of coronavirus are influenza-like: fever at 38 ° C, cough, difficulty breathing, and COVID-19 patients must have come from or may have had close contact with COVID-19.

Kahtluse korral tuleb teavitada lapsevanemat kes kontakteerub arstiga. In case of doubt, the parent should be advised to contact the doctor. Kui selgub, et tegemist on kinnitatud COVID-19 juhuga, teavitab Terviseamet haridusasutuse juhtkonda. If it turns out to be a confirmed COVID-19 case, the Health Board will notify the educational authority.


Olen X haridusasutuse juht. I'm the head of X educational institution. Kuidas käituda koroonaviirusekahtluse korral? What to do in case of suspected coronavirus? Kellega võtta ühendust, kuidas jagada infot? Who to contact, how to share information?

Koronaviiruse kahtlusega õpilastest pole vaja eraldi teavitada, et vältida asjatut ärevust. There is no need to separately report students with suspected coronavirus to avoid unnecessary anxiety. Esmalt tuleb küsida kinnitust lapsevanemalt, kas tõesti laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja kas temale on tehtud koronaviiruse test. The first step is to ask the parent whether the child really comes from a risk area or has been in direct contact with a COVID-19 confirmed case and has undergone a coronavirus test.

Kui koronaviiruse kahtlusega õpilane osutub kinnitatud COVID-19 juhuks, siis teavitab Terviseamet kooli juhtkonda ja küsib õpilase lähikontaktsete nimekirja. If a student with a suspected coronavirus turns out to be a confirmed COVID-19, the Health Board will inform the school's management and ask for a list of the student's close contacts. Terviseamet teavitab kõiki lähikontaktseid ja jagab neile käitumissoovitused. The Health Board informs all close contacts and gives them behavioral recommendations.

Juhul, kui laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja õpilasel ilmnevad koolis koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, siis tuleb lapsel pöörduda kooliõe poole. If the child comes from a risk area or has been in direct contact with a COVID-19 confirmed case and the pupil develops symptoms of coronavirus at school, the child should be referred to a school nurse. Ta annab lapsele kirurgilise maski, võtab ühendust lapse vanematega ja palub tallel esimesel võimalusel järele tulla ning võtta ühendust perearstiga. He gives the child a surgical mask, contacts the child's parents and asks the lamb to come in as soon as possible and contact the family doctor.

Juhul, kui haigusjuht kinnitub, tuleb koolijuhil korraldada koheselt pindade märgkoristus. If the case is confirmed, the school head should immediately arrange wet cleaning of the surfaces. Täpsemad juhised leiab selleks Terviseameti veebist. More detailed instructions are available on the Health Board website. (PDF) Koolis võib jätkuda tavapärane õpperutiin. (PDF) The usual study routine can continue at school.

Juhul, kui kahtlus ei leidnud laboratoorset kinnitust, teavitab sellest lapsevanem haridusasutust ning jälgib last kodus, kuni täieliku paranemiseni. If the suspicion is not confirmed by the laboratory, the parent informs the educational institution and observes the child at home until complete recovery.

Juhul, kui koroonaviiruse juht leidis kinnituse, siis võtab Terviseamet ühendust haridusasutusega ning selgitab koos selle juhtkonna ja kooliõega välja kontaktsed. In the event that the coronavirus manager is confirmed, the Health Board will contact the educational institution and identify the contacts with the management and the school nurse. Kooli sulgemise vajaduse üle otsustab koolijuht lähtudes konkreetsest olukorrast ja vajadusel konsulteerides Terviseametiga. The need for closure of the school shall be decided by the head of the school on the basis of the specific situation and, if necessary, in consultation with the Health Board. Soovitame nakkuse kinnituse puhul kooli sulgeda juhul, kui pole võimalik määratleda kõiki kontaktseid. We recommend closing the school for confirmation of infection if it is not possible to identify all contacts.

Nakatunuga lähikontaktis viibinud õpilastel ja õpetajatel tuleb jääda koju 14 päevaks, mille jooksul korraldatakse vajadusel koduõpe. Pupils and teachers who have been in close contact with the infected person must remain at home for a period of 14 days, during which home schooling will be organized if necessary. Sel ajal tuleks piirata ka osalemist huviringides ja viibimist avalikes kohtades. During this time, participation in hobby groups and public places should also be restricted. Oluline on aga meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik. However, it is important to remember that as long as a person has no symptoms, he or she cannot be suspected of being a coronavirus and is not infectious.

Haridusasutus peab informeerima tuvastatud haigusjuhtumist kooliperet. The educational institution must inform the school family about the identified case.

Haridusasutuste juhid peavad üle vaatama oma hädaolukordade plaanid, neid vajadusel täiendama ning mõtlema läbi detailselt sulgemisprotsessi korralduse. Educational leaders need to review their emergency plans, supplement them as needed, and think through the detailed organization of the closure process.

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel: To limit the spread of viral diseases, the Health Board recommends that the educational institution:

• Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine. • Ensure good ventilation and regular ventilation.

• Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega; • Provide daily wet cleaning, washing benches, tables, door handles, dining tables, etc. with proper detergent / disinfectant;

• Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas; • Clean furniture, shelves, radiators twice a week;

• Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad; • Clean and disinfect toilet facilities and surfaces daily;

• Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. • Provide adequate hand washing facilities and foot-mounted waste containers in toilets. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga. Hand dry with a disposable paper towel.

• Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. • Inform students and staff about the need for hand hygiene. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm running water and soap and use an alcohol-based hand disinfectant. Õige käte pesemise juhend asub siin . The right hand washing guide is here . Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Please place it in the toilets in a visible place for students. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata. Younger students should practically be shown the correct hand washing technique.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. Information on virus prevention can be found here. (PDF) (PDF)


Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle? Who decides to close an educational institution?

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” § 28 alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Pursuant to § 28 of the Communicable Diseases Prevention and Control Act, the Health Board shall decide on the risk arising from the epidemic spread of an infectious disease on the basis of the information available to it.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib Terviseameti ettepanekul koole ning laste- ja hoolekandeasutusi ajutiselt sulgeda ning nõuda ka näiteks vajalikku desinfektsiooni või kahjuritõrjet. The local authority may, on a proposal from the Health Board, temporarily close schools and child and welfare facilities and also require, for example, necessary disinfection or pest control.

Haridusasutuse võib sulgeda ka selle juht või pidaja, kooskõlastades tegevuse Terviseametiga. An educational institution may also be closed by its head or keeper in coordination with the Health Board.

PGS § 44 lõige 3 kohaselt õpilaste ja koolitöötajate tervise kaitseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Pursuant to § 44 (3) of the PGS, facilities for protecting the health of students and school staff are created by the school administrator and are organized by the principal.

ÕPILASELE FOR THE STUDENT

Olen õpilane. I'm a student. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral? How to prevent coronavirus infection and what to do in case of suspicion?

Pese käsi Wash your hands
Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Wash hands with warm running water and soap and use an alcohol-based hand disinfectant.

Väldi kontakti Avoid contact
Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Avoid contact (at least 2m) with people with external signs of illness, such as cough or sneezing. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda. If you stand too close to the person with the symptoms, you may be inhaled as a sneeze and become ill yourself.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada. As the cold is now spreading, it is not advisable to hug friends.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist Avoid touching the eyes, nose and mouth
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. In public places, your hands are exposed to a number of objects and surfaces that may have recently been contaminated by viruses. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. If you touch your eyes, nose, or mouth with black hands, there is a possibility that the virus may be transmitted to you.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi If you have fever, cough and difficulty breathing and have traveled in the risk area, seek early help
Ütle kooliõele või õpetajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused). Tell a school nurse or teacher that you have traveled in the risk area where COVID-19 has been reported, or that you have been in close contact with someone who has traveled in the risk area and has symptoms of respiratory illness (fever, cough or breathing difficulties).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas If you have mild respiratory symptoms and have not traveled within the risk area
Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud. Carefully follow your usual hand hygiene requirements and if possible stay at home until you are well.

Järgi hingamisteede hügieeni Observe respiratory hygiene
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. If you sneeze or cough, cover your mouth and nose with a disposable napkin. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Immediately throw it in the trash and then clean your hands. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. If you do not have a napkin, use your sleeve (part of your forearm) but not your bare hand.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Covering the mouth and nose prevents germs and viruses from spreading. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. If you sneeze against your naked hand, germs and viruses can get through you to other people and objects you touch.

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 is caused by a coronavirus that is genetically similar to SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Coronaviruses are a family of viruses that have been found in both humans and animals that commonly cause mild airway inflammation. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. More serious cases have previously been caused by SARS and MERS coronaviruses. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele. The SARS-CoV-2 virus is genetically similar to the SARS coronavirus.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada. According to known information, the first infected people were related to the Wuhan live animal and seafood market, but the exact source of the infection is not yet known.

Seni nakatunud on pärit haiguse levikupiirkonnast või hiljuti reisinud ja olnud kontaktis COVID-19 nakatunuga - näiteks pereliikmed, töökaaslased, tervishoiutöötajad, kes on hoolitsenud COVID-19 nakkusega patsientide eest või on olnud kokkupuutes nende reisijatega, kellel on kinnitatud COVID-19 nakkus. So far, those who have been infected have come from or have recently traveled and have been in contact with a COVID-19 infection - such as family members, coworkers, healthcare professionals who have cared for patients with COVID-19 infection or have been in contact with passengers with confirmed COVID-19 infection.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. The virus spreads from person to person through a drop infection. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. The incubation period of the virus is about 2-14 days, with an average of 5 days.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. It is not yet known exactly how effectively the virus will spread and what the infectious period is. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut. Transmission of the disease from asymptomatic individuals has been observed on a case-by-case basis, but according to the Chinese authorities this possibility is unlikely and does not significantly affect the risk assessment.

Lisaks eeltoodule soovime jagada Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari poolt koostatud seni teadaoleva teaduspõhise info kokkuvõttet COVID-19-st ja seda tekitavast koronaviirusest (SARS-2). In addition to the above, we would like to share a summary of the currently known science-based information on COVID-19 and its coronavirus (SARS-2), compiled by Irja Lutsar, Professor of Medical Microbiology, University of Tartu. Palume arvestada, et kokkuvõte on koostatud 26.02.2020 ning seisukohad võivad aja jooksul muutuda. Please note that the summary is dated 26.02.2020 and views may change over time.

Mida me teame uuest koronaviirusest (SARS-2) ja tema põhjustatud haigusest (COVID-19)? What do we know about the new coronavirus (SARS-2) and the disease it causes (COVID-19)?

• Tegemist on koronaviirusega, mis geneetiliselt on kõige lähedasem SARS-koronaviirusele. It is the coronavirus that is genetically closest to the SARS coronavirus.
• Koronaviirused on teada/tuntud hingamisteede haiguste tekitajad inimesel. Coronaviruses are known / known pathogens of the respiratory tract in humans.
• SARS-2 algperemeheks on nahkhiired, aga ilmselt on ka vaheperemees. The primary host of SARS-2 is bats, but probably also the intermediate host.
• Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas. The disease started in China and the outbreak was in Wuhan, Hubei Province.
• Haigus levib inimeselt inimesele, kuid tervete viiruse kandjate osatähtsus haiguse levitamisel on siiani ebaselge. The disease is transmitted from person to person, but the role of healthy virus carriers in the transmission of the disease is still unclear. Haige inimese on nakatusohtlik vähemalt nädala, kui mitte kauem. A sick person is infectious for at least a week, if not longer. Põhineb kahe inimese viiruskoopiate dünaamilisel uuringul. Based on a dynamic study of two human viral copies.
• Teised haiguse leviku teed (näiteks õhu kaudu) on võimalikud. Other pathways (eg via air) are possible.
• Üks haige võib nakatada 2-4 isikut. One patient can infect 2-4 persons.
• Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli veebruari lõpu seisuga täielikus karantiinis, on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Wuhan Province, home to 60 million people and undergoing complete quarantine at the end of February, has 80,000 cases (including both laboratory confirmed and clinically suspected patients). Seega nakatunute % on 0,1. Thus, the% infected is 0.1.
• Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat. The cruise ship Diamond Princess had 3,700 people, with a crew who had been in quarantine for two weeks. Nakatumise seisukohalt väga soodne olukord. Very favorable situation for infection. Nakatus 691 inimest (18,7%). 691 people (18.7%) were infected.
• Haiguse kliiniliseks väljenduseks on respiratoorsed sümptomid. The clinical manifestation of the disease is respiratory symptoms. Surmapõhjuseks ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS). The main causes of death are severe pneumonia and adult respiratory distress syndrome (ARDS).
• Suremus on praeguse seisuga 3,3%. The current mortality rate is 3.3%. Suremus on piirkonniti väga erinev. Mortality rates vary greatly between regions. Siinkohal esitatud suremus ainult riikide kohta, kus on üle 100 haigusjuhu (26.02.2020): Mortality reported here only for countries with more than 100 cases (26.02.2020):

1. Hiina – 3,5% (Hubei provints 4,9%, mujal Hiinas oluliselt madalam) China - 3.5% (Hubei Province 4.9%, significantly lower elsewhere in China)
2. Diamond Princess laev – 0,5% Diamond Princess Ship - 0.5%
3. Lõuna Korea – 1% South Korea - 1%
4. Jaapan – 1,2% Japan - 1.2%
5. Itaalia – 3,4% Italy - 3.4%

• Surnutest väljaspool Hiinat on valdav enamus eakad raskete põhihaigustega inimesed. Outside China, the overwhelming majority of the dead are elderly people with serious underlying diseases.
• Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. There is no specific antiviral treatment, but clinical trials are ongoing. Siiski ägedate viirushaiguste puhul, vastupidiselt kroonilistele viirushaigustele, pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud. However, in the case of acute viral diseases, in contrast to chronic viral diseases, antiviral agents have so far not been very effective in preventing serious consequences.
• Vaktsiini pole, kuid eile teatati kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. There is no vaccine, but two potential vaccine candidates were announced yesterday and the first human studies likely to start in April. Sellel aastal vaktsiini turule vaevalt et oodata on. This year, the vaccine market is hardly expected.
• Sarnaselt SARSiga on rohkelt haigestumisi tervishoiutöötajate hulgas, ehkki WHO ei ütle, et tervishoiutöötajatel on suurem risk. Like SARS, there is a high incidence of illness among health professionals, although the WHO does not say health professionals are at greater risk.
• Kas haiguse leviku vältimisel on efektiivsem Hiina meetod (täielik ja väga range karantiin koos nakatunute isoleerimisega haiglasse) või jaapanlaste variant (tegelemine raskete haigetega, testimine vaid haiguse kahtluse korral ning kodune karantiin, mitte hospitaliseerimine), näitab aeg. Whether the Chinese method (complete and very strict quarantine with hospital isolation) or the Japanese option (dealing with the seriously ill, testing only on suspicion of disease, and domestic quarantine rather than hospitalization) is more effective in preventing the spread of the disease, time will tell.
• Worldometer andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75097 inimest (26.02.2020). According to Worldometer, 2,765 people died of COVID-19 this year and 75097 people died of seasonal flu (2/22/2020).
• Andmed muutuvad kogu aeg, aga laias laastus on muutusi viimase kuu jooksul vähe. Data is changing all the time, but roughly the last few months.

• Reisisoovitused (PDF) Travel Recommendations (PDF)
• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) Health Board Recommendations for Schools and Preschool Presidents on COVID-19 Prevalence in the World (PDF)
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ja suurürituste läbiviimise kohta (PDF) COVID-19 Health Board Recommendations for Public and Major Events (PDF)
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) Health Board Recommendations for Cleansing and Disinfecting the Coronavirus (COVID-19) Risk of Infection (PDF)
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 (PDF) Patient Home Treatment COVID-19 (PDF)
• Loe, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) Learn How to Wash Your Hands Properly (PDF)
• Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste perioodil? How can I keep myself and others out of viruses? (PDF) (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil reisimisel silmas pidada? What can I keep in mind when traveling during the viral period? (PDF) (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil üritustel osalemisel ja nende korraldamisel silmas pidada? What can I keep in mind when participating in and organizing events during the viral period? (PDF) (PDF)
• Mida saan ettevõttena oma töötajatele ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha? What can I do as a company to protect my employees and clients during the virus period? (PDF) (PDF)

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit. All COVID-19 Coronavirus Diseases publications and guides can be found here.