Terviseamet on kokku analüüsinud 293 proovi, millest 10 on osutunud positiivseks.

COVID-19 Eestisse sissetoomise risk on väga kõrge, kuid kohapealse laialdase leviku risk on madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid.

Terviseameti labor Tallinnas on valmis saabuvaid proove kinnitama.

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea.

On võimalik, et ka Eestis tuvastatakse turismi ja rahvusvahelise reisimise tõttu üksikjuhte, kuid väga oluline on siinkohal võimalike juhtude ja nende kontaktsete kiire tuvastamine selleks, et rakendada tõhusaid kontrollmeetmeid haiguse leviku tõkestamiseks.

Pese tihti käsi
 

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) 

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Järgi hingamisteede hügieeni
 

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti
 

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
 

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte
 

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

REISISOOVITUSED NEILE, KES SUUNDUVAD NAKKUSE LEVIKUPIIRKONDA

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal kuni keskmine.

Riskipiirkonnas reisijatele ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.

COVID-19ga seotud sarnaste rühmaviisiliste haiguste esinemise riski, mida on täheldatud Itaalias ja teistes Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna riikides ja Ühendkuningriigis, peetakse hetkel keskmiseks või kõrgeks.

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea.

Kui reisite viiruse levikupiirkonda, siis jälgige alati käte hügieeninõudeid ning vältige:

• lähikontakte inimestega, kellel on hingamisteede haiguste sümptomid;
• turge, mis kauplevad elus või surnud loomadega;
• lähikontakte loomadega (sh metsikute loomadega, kodu- ja taluloomadega) ning nende väljaheidetega;
• toorest või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima. Samuti ei tohiks tarbida pesemata puu- ja köögivilju.

SOOVITUSED EESTISSE SAABUJATELE

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangul on haigestumise tõenäosus Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Ühendkuningriigi elanikkonna seas madal kuni keskmine.

Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, tee järgmist:

• Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112.
• Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega.
• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti.
• Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt.
• Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja sul ei ole sümptomeid, tee järgmist:

• Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga.
• Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele.
• Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.
• Vajadusel kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi.

Seni kuni haigussümptomid ei ole avaldunud (inkubatsiooniperioodil), on nakkuse edasi kandumise risk madal. Samuti ei saa inkubatsiooniperioodil sind COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. Alles haigussümptomite ilmnemisel saab arst otsustada, lähtudes reisianamneesist ja sümptomaatikast, kas laboratoorne testimine on vajalik.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita kehtestada erimeetmeid turistidele või piiranguid reisimisele.

Välisministeerium jagab oma lehel ka üldist informatsiooni reisimise turvalisuse kohta.

Reisisoovitused seoses uue koroonaviiruse COVID-19 puhanguga (PDF) 

 

• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ja suurürituste läbiviimise kohta (PDF) 
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) 

Plaanis on minna välisreisile, millega pean arvestama?

Seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tingitud kiiresti muutuva olukorraga, võidakse mitmetes riikides kehtestada lühikese etteteatamisajaga täiendavaid meetmeid (tervisekontroll riiki sisenemisel, liikumispiirangud, karantiin) haiguse leviku takistamiseks, sealhulgas piirkondades, kus praegu ei ole kehtivaid liikumispiiranguid ega reisihoiatusi. Oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjusse võib tekkida äkitselt.

Reisi planeerimisel soovitame kindlasti konsulteerida oma reisi- ning kindlustuspakkujaga, et olla teadlikud tingimustest haigus- ja karantiinipiirkondade laienemisel.

Soovitame järgida kohalike ametivõimude juhiseid ja oma välisreis registreerida.
Konsulaarabi: +372 5301 9999

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea.

Miks rakendatakse COVID-19 korral rangemaid meetmeid, kui teadaolevalt on haigus sarnane gripile?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele, kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame nö faas 2, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. Ehk hospitaliseeritakse vaid inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas hospitaliseerimist 1000 inimest, neist suri 95.

Kas on põhjendatud tööandja poolt mõõta igapäevaselt töötaja kehatemperatuuri?

Hetke epidemioloogilist olukorda arvesse võttes ei ole töötajate kehatemperatuuri igapäevane kontrollimine vajalik.

Kas 14-päevane isolatsioon on vajalik ka siis, kui viibisin vaid riskipiirkonnas asuvas lennujaamas?

Kui viibiti vaid lennujaamas ning puudus kokkupuude COVID-19 juhuga, siis ei ole 14-päevane isolatsioon vajalik.   

Kas on koostatud ja saadetud juhised koolidele, õpilastele, õpetajatele?

Terviseamet on saatnud soovituste ettepanekud koolide jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kellel on pädevus koostada vastavad juhendid koolidele. Terviseameti soovituste kohaselt võiks riskipiirkonnast tulnud õpilased jääda 14-ks päevaks koduõppele. Koolides ja lasteaedades tuleks järgida tavapärasest veelgi rangemalt hügieenireeglite täitmist.

Kas Eestil on plaanis rakendada eriolukord?

Ei ole plaanis. Arvestades hetke epidemioloogilist olukorda, oleks see ebaproportsionaalne meede.

Mis peaks juhtuma, et välja kuulutada eriolukord?

Eriolukorra väljakuulutamiseks peaks haigus saavutama epideemiamõõtme, millega tervishoiusüsteem toime ei tule.

Missugune on meie tervishoiusüsteemi võimekus, kui COVID-19 peaks Eestis laialdasemalt levima hakkama?

COVID-19-ga tegelemiseks on kaks faasi. Hetkel on Eestis käsil nö esimene faas, mille eesmärgiks on nakatunute varajase tuvastamise läbi haiguse kohapealse leviku täielik piiramine. Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis tänane haiguskahtlase patsiendi ja kontaktsete käsitlemine ei ole enam jätkusuutlik. Sellises olukorras rakendame nö teisT faasi, mille strateegiad on sarnased gripi käsitlusele. Sellisel juhul hospitaliseeritakse vaid need inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. Näitena võime tuua 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas hospitaliseerimist 1000 inimest, neist suri 95.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meeteid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik?

Eelnevalt, kui peamine riskipiirkond oli vaid Hiina, oleme jaganud infot lennujaamale ja sadamatele. Maismaatransporti polnud seni teavitatud, kuid seda tehti 27. veebruaril. Nüüdseks on ka maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega isik.

Kas (rahvusvaheliste) ürituste korraldamisele on seatud piiranguid? 

Hetke epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koostab ja annab Terviseamet välja kriteeriumid, mida järgida suurürituste korraldamisel. Sealjuures on ürituste korraldajatel õigus rakendada soovi korral rangemaid meetmeid.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud riskipiirkonnas või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Võimalusel võimaldada töötajatel viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsustel on võimalik kirjutada haigusleht. Sellisel juhul väljastatakse haigele haigus- või hooldusleht ning selle alusel maksab Eesti Haigekassa hüvitist tavapärases korras.

Apteegis maske ei ole, kust saada maske?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on probleemid. Euroopa tasemel otsitakse sellele lahendusi, kuid Terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

• Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
• Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
• Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kus leida soovitusi, mida bussifirmad saaksid reisijatele edastada.

Terviseameti kodulehel on soovitused reisijatele eesti, inglise ja vene keeles.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Tutvuda veebilehega: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil, kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, palavik, hingamisraskus) ja kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

Kas lasteasutusel on õigus keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest? 

Jah, kui see on kooskõlas lasteasutuse sisekorraga.

Mida peaksid tegema riskipiirkonnas reisil viibinud õpetajad? Mida teha, kui lapsevanemad ei soovi, et riskipiirkonnas reisil viibinud õpetaja koolis viibiks?

Samamoodi nagu kõik riskipiirkonnast saabunud inimesed, võiksid ka õpetajad võimalusel 14 päeva pärast riskipiirkonnast naasmist kodus olla. Vajadusel saab perearst otsustada, kas haigus- või hooldusleht on õigustatud. Siinjuures peaksid lapsevanemad arvestama, et praegu teadaoleva info kohaselt ei ole sümptomiteta inimene nakkusohtlik.

Kas üld- ja erihoolekande asutused (nt hooldekodud, turvakodud jms asutused) peaksid patsientide külastamist piirama?

Üld- ja erihoolekande asutuste külastuspiirangute soovitused on sarnased gripi ja teiste respiratoorsete haiguste leviku piiramise soovitustega. Teavitada külastajaid, et haigena mitte asutusse tulla, kuna vanemad inimesed on eriti ohustatud gripi ja muude viirusnakkuste poolt. Eraldi külastajate kontroll ei ole vajalik.

Kas ja kus on võimalik teha tasulist laboratoorset testimist COVID-19 suhtes?

Tasulisi teste Terviseamet ei teosta.

COVID-19 kahtluse korral helistada perearstile, kes võtab anamneesi ja kaalutletud vajadusel korraldab hospitaliseerimise. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koronaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on COVID-19 haigus.
Kui test on negatiivne, aga saabusid riskipiirkonnast, siis tuleb oma tervist edasi jälgida 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole Sars-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Miks on uue viiruse haigusjuhud murettekitavad?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve SARS-CoV-2 pole eelnevalt inimestel tuvastatud. Uute ja seni tundmatute viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas haigust ravida.

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest, see piirab eelkõige nakkuse edasi levikut nakatunud inimestelt.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida riskipiirkonda reisimisel?

Võimalusel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused. Erilist tähelepanu tuleb neile sümptomitele pöörata siis, kui  eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel?

Pärast riskipiirkonnast saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda.

Kas Hiinast võib postipakke tellida?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Miks on soovitused muutunud?  

Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad ka soovitused. Terviseamet tugineb soovituste andmisel WHO ja ECDC poolt esitatud infole – sealhulgas riskihinnangud, juhtude arv ja nakkuse levik inimeselt inimesele.

Tegemist on tavapäraste ettevaatusabinõudega, mida kasutatakse haiguse potentsiaalse leviku piiramiseks.

LAPSEVANEMALE

Saabusime just riskiriigist. Mida teha?

Tõenäosus, et riskipiirkonnast naasnu võib nakkuse kaasa tuua, on suur. Värskeima ülevaate riskipiirkondadest leiab Terviseameti kodulehelt.

Kui olete tulnud perega reisilt riskipiirkonnast, palume teil ja teistel pereliikmetel jääda 14 päevaks koju ning jälgida oma tervist. Palun ärge saatke riskipiirkonnas käinud lapsi kooli, lasteaeda või teise haridusasutusse ka siis, kui kellelgi haigussümptomeid pole.

Kui teil on palavik, köha ja hingamisraskused, otsige varakult abi. Teatage tervishoiutöötajale, et olete viibinud COVID-19 leviku riskipiirkonnas või te olite lähikontaktis kinnitatud COVID-19 juhuga, kellel olid hingamisteede haiguste sümptomid.

Teavitage lapse koju jäämisest ja selle põhjustest esimesel võimalusel ka haridusasutust. 

Õppetöö korraldamine kodus viibimise perioodil toimub kokkuleppel haridusasutusega.

Õppeasutustel palume suhtuda mõistvalt ning võimaldada õpilastel 14 päeva kodus õppida ja leppida vajadusel kokku järele vastamise viisides.

Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor ei ole nõus lapse kodus viibimisega 14 päeva jooksul. Mida teha?

Haridusasutuse kohustus on tagada kõikide õpilaste turvalisus, sealhulgas minimeerida risk nakkushaigustega kokku puutumiseks. Kahtluse korral tasub ühendust võtta perearstiga, kes jagab edasisi nõuandeid ning vajadusel väljastab haridusasutusest puudumise tõendi. Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa tal kahtlustada koroonaviirust.


Saabusime just koroonaviiruse riskipiirkonnast ning meil ei ole sümptomeid. Minu lapse klassijuhataja/õpetaja/direktor keelduvad lapse vastuvõtmisest. Miks? 

Haridusasutusel on õigus riske hinnata ning keelduda sümptomiteta, kuid riskipiirkonnas viibinud lapse lasteasutusse vastuvõtmisest. See on ka Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitus.

Minu laps on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane. Kas mina ja teised pereliikmed peavad samuti 14 päevaks koju jääma?

a) Juhul, kui laps on nakatunu klassikaaslane 
Sellisel puhul on laps Terviseameti jälgimise all kui lähikontaktne. Kui teiega ei ole ühendust võetud, palun kontakteeruge esimesel võimalusel Terviseametiga. Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. Seni kuni lapsel haigussümptomid puuduvad, ei pea teised pereliikmed piirama oma igapäevaseid tegevusi.  Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koroonaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik. Jälgige enda ja oma lapse tervist ning lähtuge Terviseametilt ja koolilt saadavatest täpsematest juhistest.

b) Juhul, kui laps ei ole nakatunu klassikaaslane, kuid on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane
Kõik Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased peavad viibima 14 päeva kodus. Kui lapsel haigussümptomid puuduvad, võivad tema pereliikmed jätkata oma igapäevaseid tegevusi.

Juhul, kui pere teised lapsed käivad teistes koolides/lasteaedades, siis pole põhjust nende koolis ja lasteaias käimist piirata.

Elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lähedal või elan Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilase läheduses. Kas pean samuti 14 päevaks koju jääma?

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ümbruses ohtu ei ole. Samuti ei kujuta endast ohtu karantiinis viibiv COVID-19 positiivne õpilane, kui temaga kokkupuudet ei ole. Nakkusohtlikud ei ole ka COVID-19 haigega kokku puutunud lapsed, seni kuni neil puuduvad haigussümptomid.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese või nakkusohu vältimiseks suletud haridusasutuse läheduses?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt. 

Kuidas tagatakse laste turvalisus ja nakkusohu elimineerimine Tallinna Kristiine Gümnaasiumis? Kas kooli desinfitseeritakse?

Kooliruumid ja -sisustus desinfitseeritakse ning 14 päeva jooksul jälgivad kool  ja Terviseamet laste tervist koostöös lapsevanematega. Juhul, kui on kindel veendumus, et kellelgi koroonaviirust ei ole, alustatakse taas õppetööd. Vajaduse tekkimisel on koolijuhil õigus pikendada 14-päevast perioodi. 

Tean, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on viibinud riskipiirkonnas ning ta käib/s koolis. Mida teha?

Oluline on meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust. Kui riskipiirkonnast tulnud laps tundub haige, ja te olete veendunud, et temal pole juba COVID-19 analüüsi tehtud, siis sellest tuleb kindlasti teavitada koolijuhti, kes võtab tarvitusele vajalikud meetmed kõigi laste turvalisuse tagamiseks.

Räägitakse, et minu lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on nakatunud koroonaviirusega. Mida teha?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, et mitte traumeerida last ega lapsevanemaid. Kui te olete veendunud, et teie lapse lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikoolikaaslane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba kodus või haiglas arstlikul jälgimisel, siis võite pöörduda kooli juhtkonna poole täiendava informatsiooni saamiseks.

Mina/minu laps on kokku puutunud koroonaviiruse kahtlusega isikuga. Mida teha?

14 päeva jooksul tasub jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (köha, palavik, hingamisraskused) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220. Kui teie või teie lapse tervislik seisund on väga halb, siis kutsuge kiirabi telefonil 112.

Minu lapsel/lapse haridusasutuses toimub peagi suur üritus, kuhu tulevad kokku õpilased erinevatest koolidest/linnadest. Kas see tuleks praegu ära jätta?

Ürituse korraldajad peaksid hoolikalt kaaluma ürituse korraldamise vajalikkust ning pöörama üritusega seotud teavituses kohast tähelepanu nakkusohu ennetamisega seotud infole, sealhulgas rõhutama Terviseameti soovitusi.

Hetkeolukord pole selline, et oleks vaja ära jätta kõik õpilasüritused, küll aga ei tohiks üritustest osa võtta õpilased, kes on 14 päevaks jälgimisele jäetud ja kellel esinevad haigussümptomid.

Soovitame kahtluste korral konsulteerida kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga. Palume hoida kinni üldisest tervisekaitsenõuetest. 

Minu lapse haridusasutusel on kavas ekskursioon/õppereis välisriiki. Kas see tuleks praegu ära jätta?

Terviseamet soovitab hoiduda riskipiirkondadesse reisimisest. Värskeimat infot riskipiirkondade kohta leiab Terviseameti ja välisministeeriumi kodulehelt.

Palume kõikjal järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid nakkushaiguste ennetamiseks ning pidada silmas, et lennujaamad jt transpordisõlmed on rahvarohked kohad, kus on üldine nakkushaigustesse nakatumise risk kõrgem. 

Pärast reisi riskipiirkonda tasub oma tervist jälgida 14 päeva jooksul ning sümptomite ilmnemisel võtta ühendust oma perearstiga või helistada numbril 1220.  Haridusasutuse juhtkonnal tasub olla valmis töö ümberkorraldamiseks kaugtööna.


Peagi toimuvad koolikatsed, kuhu tuleb kokku palju õpilasi erinevatest koolidest. Kas need toimuvad? Kas nende toimumine on mõistlik?

Vastav otsus tehakse peatselt. Arvestada tuleb, et Eestis pole hetkel koronaviiruse ulatuslikku levikut, mistõttu risk koolikatsetel nakatuda on madal.

KOOLIJUHILE JA ÕPETAJALE
 

Olen õpetaja/treener ning arvan, et üks mu õpilastest on nakatunud koroonaviirusesse. Mida teha?

Sellist infot tuleb käsitleda hoolikalt ja delikaatselt, arvestades ka võimalikku kahju lapse mainele. Kui te olete veendunud, et teie lasteaia-/kooli-/kursuse-/trenni-/huvikooli õpilane on laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakatunu, ja te olete veendunud, et see laps ei viibi juba arstlikul jälgimisel, võite pöörduda lapsevanema poole ja soovitada tal pöörduda arsti poole.

Koroonaviiruse sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused ja COVID-19 haige peab olema tulnud haiguse riskipiirkonnast või tal peab olema olnud lähikontakt* COVID-19 haigega.

Kahtluse korral tuleb teavitada lapsevanemat kes kontakteerub arstiga. Kui selgub, et tegemist on kinnitatud COVID-19 juhuga, teavitab Terviseamet haridusasutuse juhtkonda.


Olen X haridusasutuse juht. Kuidas käituda koroonaviirusekahtluse korral? Kellega võtta ühendust, kuidas jagada infot?

Koronaviiruse kahtlusega õpilastest pole vaja eraldi teavitada, et vältida asjatut ärevust. Esmalt tuleb küsida kinnitust lapsevanemalt, kas tõesti laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja kas temale on tehtud koronaviiruse test.

Kui koronaviiruse kahtlusega õpilane osutub kinnitatud COVID-19 juhuks, siis teavitab Terviseamet kooli juhtkonda ja küsib õpilase lähikontaktsete nimekirja. Terviseamet teavitab kõiki lähikontaktseid ja jagab neile käitumissoovitused.

Juhul, kui laps on tulnud riskipiirkonnast või tal on olnud otsekontakt COVID-19 kinnitatud juhuga ja õpilasel ilmnevad koolis koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid, siis tuleb lapsel pöörduda kooliõe poole. Ta annab lapsele kirurgilise maski, võtab ühendust lapse vanematega ja palub tallel esimesel võimalusel järele tulla ning võtta ühendust perearstiga. 

Juhul, kui haigusjuht kinnitub, tuleb koolijuhil korraldada koheselt pindade märgkoristus. Täpsemad juhised leiab selleks Terviseameti veebist. (PDF) Koolis võib jätkuda tavapärane õpperutiin. 

Juhul, kui kahtlus ei leidnud laboratoorset kinnitust, teavitab sellest lapsevanem haridusasutust ning jälgib last kodus, kuni täieliku paranemiseni.

Juhul, kui koroonaviiruse juht leidis kinnituse, siis võtab Terviseamet ühendust haridusasutusega ning selgitab koos selle juhtkonna ja kooliõega välja kontaktsed. Kooli sulgemise vajaduse üle otsustab koolijuht lähtudes konkreetsest olukorrast ja vajadusel konsulteerides Terviseametiga. Soovitame nakkuse kinnituse puhul kooli sulgeda juhul, kui pole võimalik määratleda kõiki kontaktseid.

Nakatunuga lähikontaktis viibinud õpilastel ja õpetajatel tuleb jääda koju 14 päevaks, mille jooksul korraldatakse vajadusel koduõpe. Sel ajal tuleks piirata ka osalemist huviringides ja viibimist avalikes kohtades. Oluline on aga meeles pidada, et seni kuni inimesel pole avaldunud haigusnähud, ei saa temal kahtlustada koronaviirust ja ta ei ole ka nakkusohtlik.

Haridusasutus peab informeerima tuvastatud haigusjuhtumist kooliperet.

Haridusasutuste juhid peavad üle vaatama oma hädaolukordade plaanid, neid vajadusel täiendama ning mõtlema läbi detailselt sulgemisprotsessi korralduse. 

Viirushaiguste leviku piiramiseks soovitab Terviseamet haridusasutusel:

•    Tagada kvaliteetne ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine.

•    Korraldada igapäevaselt märgkoristus, koristamisel pesta pingid/lauad, ukselingid, söögilauad jmt nõuetekohaste pesemis-/ desinfitseerimisvahenditega;

•    Mööblit, riiuleid, radiaatoreid puhastada kaks korda nädalas;

•    Igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad;

•    Tualettruumid varustada piisavas koguses kätepesuvahendiga ning paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. Käsi tuleb kuivatada ühekordsete paberrätikuga.

•    Informeerida õpilasi ja personali kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Õige käte pesemise juhend asub siin. Palume asetada selle WC-desse õpilastele nähtavale kohale. Noorematele õpilastele tuleks õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.

Infomaterjal viiruste ennetamiseks on leitav siit. (PDF)


Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” § 28 alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib Terviseameti ettepanekul koole ning laste- ja hoolekandeasutusi ajutiselt sulgeda ning nõuda ka näiteks vajalikku desinfektsiooni või kahjuritõrjet. 

Haridusasutuse võib sulgeda ka selle juht või pidaja, kooskõlastades tegevuse Terviseametiga.

PGS § 44 lõige 3 kohaselt õpilaste ja koolitöötajate tervise kaitseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

ÕPILASELE

Olen õpilane. Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

Pese käsi
Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga ning kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.

Väldi kontakti
Väldi kontakti (vähemalt 2m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis sõpru ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud riskipiirkonnas, otsi varakult abi
Ütle kooliõele või õpetajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas
Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.

Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.

Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.

Seni nakatunud on pärit haiguse levikupiirkonnast või hiljuti reisinud ja olnud kontaktis COVID-19 nakatunuga - näiteks pereliikmed, töökaaslased, tervishoiutöötajad, kes on hoolitsenud COVID-19 nakkusega patsientide eest või on olnud kokkupuutes nende reisijatega, kellel on kinnitatud COVID-19 nakkus.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt, kuid Hiina võimude sõnul on see võimalus vähetõenäoline ja ei mõjuta oluliselt riskihinnangut.

Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine (vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF))  

Lisaks eeltoodule soovime jagada Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari poolt koostatud seni teadaoleva teaduspõhise info kokkuvõttet COVID-19-st ja seda tekitavast koronaviirusest (SARS-2). Palume arvestada, et kokkuvõte on koostatud 26.02.2020 ning seisukohad võivad aja jooksul muutuda.

Mida me teame uuest koronaviirusest (SARS-2) ja tema põhjustatud haigusest (COVID-19)?

• Tegemist on koronaviirusega, mis geneetiliselt on kõige lähedasem SARS-koronaviirusele.
• Koronaviirused on teada/tuntud hingamisteede haiguste tekitajad inimesel.
• SARS-2 algperemeheks on nahkhiired, aga ilmselt on ka vaheperemees.
• Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas.
• Haigus levib inimeselt inimesele, kuid tervete viiruse kandjate osatähtsus haiguse levitamisel on siiani ebaselge. Haige inimese on nakatusohtlik vähemalt nädala, kui mitte kauem. Põhineb kahe inimese viiruskoopiate dünaamilisel uuringul.
• Teised haiguse leviku teed (näiteks õhu kaudu) on võimalikud.
• Üks haige võib nakatada 2-4 isikut.
• Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli veebruari lõpu seisuga täielikus karantiinis, on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Seega nakatunute % on 0,1.
• Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat. Nakatumise seisukohalt väga soodne olukord. Nakatus 691 inimest (18,7%).
• Haiguse kliiniliseks väljenduseks on respiratoorsed sümptomid. Surmapõhjuseks ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS).
• Suremus on praeguse seisuga 3,3%. Suremus on piirkonniti väga erinev. Siinkohal esitatud suremus ainult riikide kohta, kus on üle 100 haigusjuhu (26.02.2020):

1. Hiina – 3,5% (Hubei provints 4,9%, mujal Hiinas oluliselt madalam)
2. Diamond Princess laev – 0,5%
3. Lõuna Korea – 1%
4. Jaapan – 1,2%
5. Itaalia – 3,4%

• Surnutest väljaspool Hiinat on valdav enamus eakad raskete põhihaigustega inimesed.
• Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Siiski ägedate viirushaiguste puhul, vastupidiselt kroonilistele viirushaigustele, pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud.
• Vaktsiini pole, kuid eile teatati kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. Sellel aastal vaktsiini turule vaevalt et oodata on.
• Sarnaselt SARSiga on rohkelt haigestumisi tervishoiutöötajate hulgas, ehkki WHO ei ütle, et tervishoiutöötajatel on suurem risk.
• Kas haiguse leviku vältimisel on efektiivsem Hiina meetod (täielik ja väga range karantiin koos nakatunute isoleerimisega haiglasse) või jaapanlaste variant (tegelemine raskete haigetega, testimine vaid haiguse kahtluse korral ning kodune karantiin, mitte hospitaliseerimine), näitab aeg.
• Worldometer andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75097 inimest (26.02.2020).
• Andmed muutuvad kogu aeg, aga laias laastus on muutusi viimase kuu jooksul vähe.

• Reisisoovitused (PDF)
• Terviseameti soovitused koolidele ja koolieelsete lasteasutuste juhtidele seoses COVID-19 haiguse levimusega maailmas (PDF) 
• COVID-19 Terviseameti soovitused avalike ja suurürituste läbiviimise kohta (PDF) 
• Terviseameti soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral (PDF) 
• Patsiendi kodune ravi COVID-19 (PDF)
• Loe, kuidas õigesti käsi pesta (PDF)
• Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste perioodil? (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil reisimisel silmas pidada? (PDF)
• Mida saan viiruste perioodil üritustel osalemisel ja nende korraldamisel silmas pidada? (PDF)
• Mida saan ettevõttena oma töötajatele ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha? (PDF)

Kõik koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid on leitavad siit.